Kiire algus

Massiline põllutööde algus jäi mandriosas aprilli viimasesse dekaadi. Üldine taimekasvuperiood (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle 5°) algas keskmisest veidi varem – 20. aprillil. Soojade ilmadega muutusid kulused rohumaad jürikuu viimasel kolmandikul kiiresti roheliseks, taliviljaorased paranesid talvekahjustustest, esimesed puud ja põõsad hakkasid lehtima.

Põhiline puude lehtimise aeg jäi mai esimesse dekaadi, mis ongi selleks keskmine aeg. Mai oli keskmisest soojem, kuid väga muutliku temperatuurirežiimiga. Toomingas hakkas massiliselt õitsema Jõgeval 13. mail, mis on keskmisest viis päeva varem ja lähedane aeg kahele eelmisele kevadele. Ka õunapuud alustasid õitsemist tavalisest varem. Lehekuu lõpuks oli puude ja põõsaste areng keskmisest ligikaudu nädal aega ette jõudnud.

Viljapuude ja marjapõõsaste õitsemise ajal tugevaid, õisi rikkuvaid külmi ei olnud. Samas oli näha talvekahjustusi kirsi- ja ploomipuudel, millel avanesid õied ainult lume sisse jäänud okstel või jäid üldse raagu.

Kevadisi põllutöid takistasid tänavu vihmad. Enam sadas mandri lääneosas. Raskusi oli madalamatel põldudel mullaharimisega ja sinna külvamisega. Külvijärgselt tihendasid rohked sajud mulda, tekitasid mullakooriku ja takistasid seemnete tärkamist, eriti suvirapsil.

Kesk-Eestis algas suviteraviljade massiline tärkamine mai keskpaiku ja võrsumine sama kuu viimasel kolmandikul. Talirukis hakkas pead looma mai kolmanda dekaadi algul. Teraviljade areng oli mai kolmanda kümmepäevaku alguses Jõgeval tehtud vaatluste järgi viimase
47 aasta keskmisest enam kui nädal aega ette jõudnud. Taliteraviljade arengu edumaale aitas kaasa sooja sügisega kaugele jõudnud areng ning suviteraviljadel keskmisest varasem külviaeg.

Mai viimastel päevadel muutus ilm jahedaks ja tavapärasest madalam temperatuurirežiim jäi valdavaks peaaegu kogu juunikuu jooksul. Jõgeval tehtud vaatluse järgi esines maapinnalähedases õhukihis rohu kohal külma kümnel ööl. Taimede areng aeglustus, mis soodustas suviteraviljade võrsumist ja juurdumist, pikemate viljapeade teket. See on eelduseks hilisemale suuremale saagile.

Kaotatud edumaa

Samas aga kippusid vihmadega põllud rohtuma. Väga jahedad ööd ja pritsimised juuni esimesel dekaadil põhjustasid taimedel stressi, mistõttu esines suviteraviljaorastel lehtede kolletumist. Samuti kasvas ja arenes suviraps jaheduse tõttu kuni jaanikuu keskpaigani visalt. Mai lõpus olnud peaaegu nädalane edumaa looduse arengus taandus juunikuu jooksul keskmisele tasemele.

Lisaks jahedusele oli jaanikuu ka suuremas osas Eestis keskmisest sajusem. Kohati tuli kuu jooksul vihma normist kaks korda rohkem ja madalamatel põldudel suviteraviljad kolletusid liigniiskusest. Tugevad sajud koos tuulega lamandasid talirukist ja heina. Suures osas tõusid taimed pärast sadusid uuesti üles.

Kuna sajud jaotusid ajaliselt kogu kuule, jõudsid põllud enne uusi rohkeid sadusid ära kuivada ja vaatamata suurele kuu sademete hulgale liigniiskus palju kahju ei teinud. Tänu heale veevarule mullas kasvas teravili kõrgeks ja tihedaks, viljapead olid pikad. Kartulile oli õisiku moodustamise ajal niiskust piisavalt, mis soodustab suurema arvu mugulate teket ühte pesasse.