Ka kuldiliha võib olla hea maitsega

Sigade heaolu ning küsimus, kas ja kuidas kulte peaks kastreerima, on vallandanud Euroopa seakasvatajate ja lihamüüjate hulgas ulatusliku diskussiooni. Peamiseks põhjuseks, miks jaemüüjad kuldiliha müüki ei võta, on selle ebameeldiv kõrvalmaitse.

Kuid kulte kasvatada on lihatootjatele kasulikum – võrreldes orikatega on kultidel parem söödaväärindus ja nende lihakehades on rohkem tailiha.

Mis põhjustavad kuldiliha kõrvalmaitset?

Kuldiliha kõrvalmaitse põhjustab kahe ühendi – androstenooni ja skatooli – kogunemine rasvkoesse. Vältimaks nuuma lõpul lihal tekkivat ebameeldivat lõhna ja maitset, kastreeritakse noored kultpõrsad mõne päeva vanuselt. Kirurgiline kastreerimine, isegi kui sealjuures kasutatakse valuvaigisteid, on loomale valus ning ebameeldiv protseduur.

Skatoolist tulenevat kõrvalmaitset mõjutavad oluliselt sigade söötmine ja elukeskkond. Skatoolitaset on võimalik vähendada, kasutades söödas fermenteeritavaid süsivesikuid. Kuid kuna skatool võib imenduda ka sõnnikust, võib määrdunud sigade lihal ikkagi ebameeldiv kõrvalmaitse olla.

Androstenooni taset mõjutab suguküpsus. Kergete, puberteedieelsete sigade tapmine pole jällegi majanduslikult otstarbekas. Seega pole söötmine tõhus lahendus kuldiliha kõrvalmaitsest hoidumiseks.

Uued meetodid hea maitsega kuldiliha saamiseks

Teadlased on aga arendamas mitut uut meetodit, mis kuldiliha kõrvalmaitset leevendavad.

Immunokastratsioonil süstitakse sigadele vaktsiini, mis stimuleerib antikehade tootmist ja pärsib munandite arengut samal määral kui kirurgiline kastreerimine. Vaktsiini manustatakse kuldile enne tapamassi saavutamist, seega enamiku oma elust kasvavad nad nagu tavalised kuldid.

Vaktsineerimine vähendab kuldiliha kõrvalmaitset samale tasemele orikaliha maitsega. Vaktsiini mõjul väheneb sigade agressioon ja seksuaalne aktiivsus, suureneb söödakulu ja juurdekasv. Võrreldes orikatega paraneb ka söödaväärindus ning tailiha osakaal jääb immunokastreeritud kultidel kastreerimata kultide ja orikate vahepeale.

Pärilikkus mõjutab kuldiliha kõrvalmaitse intensiivsust tõu ja tõukombinatsioonide kaudu. Guelphi ülikooli teadlased on välja töötanud geneetilised markerid kuldiliha kõrvalmaitsele. Katse- ja valikuprotsessi tulemusena saavutasid nad märkimisväärset edu, võimaldamaks lahendada kuldiliha kõrvalmaitse probleemi geneetilistelt. Vähese kuldiliha kõrvalmaitsega sigade liinide arendamine parandab ka sealiha tootmise kasumlikkust.

Nende meetodite rakendamine vastab loomade heaolu põhimõtetele ning võimaldab loobuda sigade kirurgilisest kastreerimisest.

Refereeritud ajakirjast Tõuloomakasvatus 2/2009 (väljaandja Eesti Tõuloomakasvatuse Liit)