Ka Prantsusmaal on lambakasvatajad huntidega hädas
Nüüd, kus talumaad on omanikele tagastatud ja maaettevõtlus suuresti arenenud, on lambakarjad mõnes ettevõttes enneolematult suured. Peamine tuluallikas on liha müük, tõugudest domineerivad lihalambad. Nende vill ei ole nii hea kui kunagistel kohalikel lammastel, kirjutab Saarte Hääl.
Igal villal on oma otstarve. Seda arutati Saaremaa villa sümpoosionil, kus ülevaate lambavilla kasutamisest tegi prantslanna Marie-Thérése Chaupin. Ta on juba 30 aastat olnud villateabekeskuse Atelier – Laines d’Europe direktor. Selle keskuse eesmärk on sidemete tugevdamine lambakasvatajate ja töötlejate vahel kogu Euroopas. Organisatsioonis Euroopa Vill on 150 liiget.
Marie-Thérése Chaupin nentis kahetsusega, et lammaste arv Euroopas väheneb, sest tõuaretajad on kahjumis. Kui kümme aastat tagasi oli Prantsusmaal 10 miljonit lammast, siis praegu on neid seitse miljonit. Villa ei loeta põllumajandustoodanguks, dokumentatsiooni keerukuse tõttu on seda raske üle piiri transportida.
Ka Prantsusmaal on lambakasvatajd huntidega hädas, eriti mägede piirkonnas, kus kaitsetarade ehitamine on võimatu. Igal aastal murtakse umbes tuhat lammast. Materiaalne kaotus kompenseeritakse, kuid see ei korva karja ja karja omaniku stressi. Seadus kaitseb hunti ja kohustab peremeest oma lambaid turvaliselt karjatama. Kasutatakse ka kaitsekoeri, kelle ostmine, väljaõpetamine ja ülalpidamine on väga kulukas. Mägedes käib palju turiste ja matkajaid ning karja kaitsvad koerad ründavad ka neid.
