Ka saarel saab põllumees hakkama

Bornholmi saare põllumehed hoiavad oma nõuandesüsteemi
ülal ja kasutavad seda aktiivselt. Keskuse juhatus
on samuti tootjate valitud.

Taanile kuuluvat Bornholmi saart külastanud Lääne-Eesti konsulentidele ja projekti Baltic Deal näidistalunikele avaldas sügavat muljet sealsete põllumajandustootjate ja kohaliku nõuandekeskuse Bornholm Landburgi nõustajate omavaheline tugev koostöö, samuti tootjate väga hea ülevaade oma talu tootmiskuludest ja finantsnäitajatest.

Taanis kuulub nõuandesüsteem tootjatele ja seda juhivad tootjad ise. Bornholmi nõuandekeskuse kuus juhatuse liiget on tootjate valitud. Koostööd tehakse ka teiste organisatsioonidega tööstus- ja tootmisküsimustes ning poliitilises asjaajamises. Lisaks tehakse koostööd Taani suurima nõuandekeskusega, mis asub Århusis ja on üks osa organisatsioonist Taani Põllumajandus- ja Kaubanduskoda.

Bornholms Landburgis töötab palgaliselt 37 konsulenti. Tootjaid nõustatakse ökonoomika, seakasvatuse, piimakasvatuse, lihaveisekasvatuse, taimekasvatuse ja keskkonna alal. Koostatakse avaldusi ELi toetuste taotlemiseks, võetakse mullaproove ning tehakse testanalüüse õigeaegseks saagikoristuseks. Nõuandekeskus korraldab koostöös tootjatega mitmesuguseid üritusi, sh loomanäitusi ja messe.

Peamise sissetuleku annab nõuandekeskusele finants- ja majandusalane nõuanne. Nõuannet arvestatakse tunni alusel. Üks tund nõustamist maksab 100–120 eurot. Nõustatakse telefoni teel, nõuandekeskuses kohapeal, aga ka tootja juures. Tootjad maksavad nõuandekeskuse toimimiseks aastast liikmemaksu, mis põhineb tootja müügitulul. Individuaalse nõustamise eest tuleb tasuda kulunud tundide alusel. Keskmine nõustamiskulu aastas ühe tootja kohta on 5000 eurot.

Range kontrolli all

Keskmine toetusmäär haritava maa hektari kohta on Taanis 290 eurot. Seoses keskkonnaalaste piirangutega on kohalikud tootjad investeerinud keskkonnatehnikasse ja -tehnoloogiasse. Kuna suur osa Bornholmi saarest on määratletud nitraaditundliku alana, panustavad tootjad tehnoloogiatesse, mis vähendavad ammoniaagi emissiooni ja võimaldavad taaskasutada jääksoojust.

42 000 elanikuga ja pehme kliimaga Bornholmi saart ilmestavad orud, kivised karjamaad, nõmmed, metsad, järved, sood ja niidud. Rohkem kui kaht kolmandikku saarest katab haritud põllumaa. 33 000 ha põllumajandusmaal tegutseb pool tuhat põllumajandustootjat. Peamiselt kasvatatakse teravilja, rapsi ja heinaseemet.

Põllumajanduses on hõivatud 12% tööealistest elanikest. Peamised tootmisvaldkonnad on seakasvatus ja piimatootmine. Suur hulk toodangust eksporditakse, kümnendik jääb kohalikuks tarbimiseks.

Väga kallis maa

Saarel kasvatatakse otra, nisu, heinaseemet, rapsi, hernest, maisi ja heina. Väiksemal määral kartulit, köögi- ja puuvilja. Saarel on 29 mahetootjat. Kohalike sõnul on mahetootmine tavatootmisega võrreldes kulukas ja vähetasuv.

Mahetootmisega tegelevad peamiselt piimatootjad, mõned kasvatavad mahedalt juur- ja puuvilju. Seakasvatajad mahetootmisega ei tegele. Seevastu kasutatakse tavatootmises mitmeid keskkonnasõbralikke agrotehnilisi võtteid ja tootmistehnoloogiaid.

Saarel on 121 seakasvatajat. Aastas tapetakse tapamajades u 465 000 siga. Sead töödeldakse saarel ja seejärel eksporditakse Itaaliasse, Poolasse, Saksamaale, Rootsi, Jaapanisse ja Hiinasse. Sigu söödetakse 75% ulatuses kohapeal toodetud söödaga. 2003. aastast on seakasvatajate hulk vähenenud 300-lt praeguse 121 tootjani.

Karsten Westhil, kes osaleb ka projektis Baltic Deal näidistalunikuna, on 22 000 siga kolmes eraldi paiknevas farmis, 700 hektaril tegeleb ta taimekasvatusega. Peamiseks eeliseks nimetas ta omatoodetud söötasid, sest paljudele kohalikele tootjatele valmistab muret söötade kallinemine maailmaturul, see tõstab tootmiskulusid. Järjest tõusvate tootmiskulude kõrval on probleem ka see, et puudub võimalus laienemiseks, kuna maad on vähe ja haritavat maad on raske nii rentida kui osta. Hektar maad maksab keskmiselt 26 000 eurot.

Sõnnikumajandus on tootmises hoolikalt läbi mõeldud. Põlde väetatakse peamiselt separeerimisel tekkiva vedelsõnnikuga.

Muret teeb ka ettevõtte jätkamine, sest Westhil on kolm tütart, kellel pole farmi pidamise vastu huvi. Lahenduseks on noor töötaja, kes ostab iga aastaga ettevõtet välja, kuni saab 100% omanikuks.

Saarel on 44 piimakarjakasvatajat kokku 5500 lüpsilehmaga. Kõige levinum tõug on taani holstein, viies farmis peetakse džörsi lehmi. Taani punast tõugu, mis oli varem laialt levinud, peetakse nüüd ainult mõnes üksikus talus.

Pool piima robotitest

Lehmade aastane kogutoodang on 47 000 tonni, mis moodustab 1% Taani piimatoodangust. Piima kasutatakse peamiselt juustu tootmiseks. 2000. aastast on piimatootjate arv vähenenud 97 tootjalt 44ni, samas ei ole piimatoodang kahanenud. 12 piimatootjat kasutavad lüpsiroboteid, umbes pool Bornholmi piimatoodangust tuleb robotiga lüpstavatelt karjadelt.

Saarel on nii puhtatõulisi lihaveisekarju kui ka lihaveiste ja piimalehmade ristandeid.

Saarel on mitmeid lambakasvatajaid, peamiselt hobitalunikud – vähe on talusid, kus rohkem kui 30 lammast. Suurimal lambakasvatajal Jan Seerupil on 600 lammast ja ta on spetsialiseerunud looduslike rohumaade hooldamisele.

Aakirkebys asuv tootmisjaam Biokraft kogub igal aastal umbes
100 000 tonni veise- ja sealäga, samuti linnusõnnikut ja maisisilo. Läga ja sõnnikut kogutakse kohalikelt põllumajandustootjatelt, järele jääva komposti saavad talunikud tagasi põldude väetamiseks.

Jaam kuulub kohalikule elektrienergiaettevõttele ja toodab energiat lähipiirkondade soojusenergiaga varustamiseks.

Projekti Baltic Deal töös osalevate konsulentide ja näidistalunike õppereis Bornholmi toimus läinud aasta lõpul.