Ka Vinnis saab sõnnikust sooja
Vinni biogaasijaamas töötab neli kääritit – kaks põhi- ja kaks järelkääritit. “Mahutid on püsti, toore sees, gaasi tuleb – toodame ööpäevas 14 MWh elektrienergiat,” selgitab OÜ Vinni Biogaas juhatuse liige ning Vinni soojusettevõtte Askoterm juht Rafik Asadov.
Täiskoormust pole veel saavutatud, kuna tegu on bioloogilise protsessiga ja läga gaasiks muundavate bakterite paljunemine võtab aega.
Käärimise optimaalne temperatuur on 40 kraadi ning läga käärimise aeg 35−44 päeva.
Gaasi tootmiseks vajalik sõnnik tuuakse viiest ettevõttest. Tammiku farm asub otse biogaasijaama kõrval ning läga tuleb sinna toru kaudu.
Piira Talu varustab jaama aga tahesõnnikuga – lägaga töötav jaam vajab ka kuivainet.
Viis-kuus aastat tagasi hakkas Asadov uurima võimalusi, kuidas biogaasi toota, ja fonde, kust raha saada.
Moodustati OÜ Vinni Biogaas, mille osanikud on OÜ 4E Biofond ning OÜ Askoterm, väikeosanik Tammiku OÜ. Tehnoloogia pärineb BioConstruct GMBH-lt Saksamaalt, ehitas KMG Inseneri Ehitus.
Biogaasijaama juhtimine on automatiseeritud, temperatuur, mahtuvus, rõhk kontrollitavad ja juhitavad.
Aastane toodang on ligi 9600 kW soojusenergiat ja 9600 kW elektrienergiat.
Soojusenergia, mis trassi mööda katlamajja jõuab, katab Vinni asula vajadusest umbes 40 protsenti.
Olulisemaks peab Asadov keskkonna paranemist. Sea- ja veiseläga ning -sõnnik käivad nüüd jaamast läbi ja jõuavad põllule vedela digestaadina. Saksamaa uurimused näitavad, et väetusväärtus on sel peaaegu sama suur kui toorlägal.
“Lisaks on see kergemini omastatav,” selgitab Asadov. Käärimisega väheneb tunduvalt ka tüüpiline sõnnikulõhn.
Piira Talu juhi Kalmer Visnapuu kinnitusel on väga oluline, et rohttaimi kasutataks eelkõige loomade ja inimeste toitmiseks. Paljudes Saksa ning ka Läti biogaasijaamades kasvatatakse põllukultuure vaid biogaasi tootmiseks ja bioenergia toetus soodustab seda. “Loodan, et Eestis nii ei juhtu,” märgib Visnapuu.
Maksumus on viis miljonit eurot, ehitust toetas Euroopa Regionaalarengu Fond.
