Liivi lahes, kus talvituvad enamus meie viigerhüljestest, jookseb kinnisjää piir Häädemeeste rannast Pärnu lahe suunas, edasi Kihnu tagant Kastna ninasse ja sealt Lõuna-Saaremaa poole. Lahe vabas vees triivib suur hulk ajujääd. Tingimused järglaste ilmaletoomiseks on väga head.

Sügisel hülgeuurijate poolt märgistatud 12st viigerhülgest suurem osa on end sisse seadnud Liivi lahe rüsijää piirkonnas, kus on pragusid, jääkuhilaid ja lumehangesid. Pragudes saab hingamas ja ujumas käia, rüside taha varjuda ja lumehangede alla kaevatud koobastesse poegi peita. Osad hülged poegivad triivjääl ja mõned on leidnud turvalise paiga kinnisjää äärepoolsemas piirkonnas.

Huvitav on aga see, et kaks märgistatud hüljestest talvituvad keset Väinamerd. Piirkonnas, mida katab kümnete kilomeetrite ulatuses 30-50 cm paksune stabiilne kinnisjää. Arvatavasti säilitavad ka meie Väinamere vigrid hingamise ja jääle tuleku rindauke neid pidevalt kraapides ning „läbi puhudes“. Ega selleski pole midagi ebaharilikku, sest viigrid on ennegi Väinamerel talvitanud. Näiteks eelmisel aastal pidid teemeistrid hülgeaukude tõttu Hiiumaa jäätee trassi korrigeerima.

"Sentsatsioon pärineb aga hoopis põhjanaabrite hülgeprojektist. Nimelt on kaks Soomes märgistatud hüljest Eesti vetesse talvituma tulnud! Üks neist peaks viibima kusagil Vormsi kandis ja teine Liivi lahes," teatab loodusmatkade juhtimisega tegelev Bert Rähni.