Kahe põllumeeste organisatsiooni ühinemine ja mis sellele järgneb


Roomet Sõrmus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juht Roomet Sõrmus.Foto: Tiit Blaat

8. juunil viidi muudatuste tegemisega äriregistrisse lõpule Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPTK) ühinemine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga (EPKK).

„Kauaoodatud ja pikalt ette valmistatud kahe suurima põllumajandusvaldkonna organisatsiooni ühinemine saab lõpuks teoks. Põllumeeste koondumine ühte esindusorganisatsiooni aitab tekitada ühiskonnas arvestatava jõu põllumeeste huvide kaitsmiseks,“ ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatus laienes ühinemise tulemusel kolme liikmeni. Endine Eesti Põllumeeste Keskliidu juht Vahur Tõnissoo hakkab koja juhatuse liikmena koordineerima põllumajanduse valdkonda ja korraldama koja põllumajanduse grupi tööd.

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul koondab koda nüüd suurt osa biomajanduse valdkonna ettevõtjatest – põllumajandustootjatest, toiduainetööstusest, metsaühistutest ja teistest sektoriga tihedalt seotud maamajanduse sidusettevõtjatest.
Mis nüüd, pärast ühinemist teisiti on, selgitab Roomet Sõrmus.

Miks toimus ühinemine?

Eesti Põllumeeste Keskliidu ühinemine Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga oli tunnetatud vajadus, et põllumeeste ühine esindusorganisatsioon muutuks tugevamaks. Põllumeeste Keskliidul on selja taga 27 aasta pikkune ajalugu, ühinemisega tahame säilitada kõik selle väärtusliku, mis aja jooksul on loodud. Põllumeeste Keskliidu nimi ja visuaal on tänaseks tõe kadunud, kuid maakondlikud põllumeeste liidud jätkavad koja liikmetena tegevust.

Seotud lood:

Kas nüüd on nii et EPKK-l on 13 allorganisatsiooni maakondades?

EPKK liikmeskonda kuulub nüüd 13 maakondlikku põllumeeste ja talupidajate organisatsiooni. Enne ühinemist olid 9 põllumeeste keskliidu liiget ka otse koja liikmed. Ühinemise tulemusel lisandusid koja otseliikmete hulka maakonnaliitudest Harju Taluliit, Pärnumaa Põllumajandustootjate Liit, Saaremaa Põllumeeste Liit ja Viljandimaa Põllumajandustootjate Liit ning põllumajandustootjate erialaorganisatsioonidest Eesti Linnukasvatajate Selts.

Enne ühinemist oli ka põllumeeste keskliit koja liige. Pärast ühinemist on maakonnaliitude ja koja vahel üks vaheaste põllumeeste keskliidu näol vähemaks jäänud.

Kuidas on korraldatud juhtimine?

Koja juhtimine on korraldatud vastavalt koja põhikirjale. EPKK kõrgeim organ on liikmete üldkoosolek, koosolekute vahelisel perioodil juhib tööd nõukogu.

Koja liikmed jagunevad nelja gruppi: põllumajandustootjad, põllumajandussaadusi töötlev tööstus, muu maamajandus ja metsandus. Iga grupp valib endale kolmeks aastaks kuni 6 liikmelise juhatuse ja esimehe, kelle ülesandeks on korraldada vastava koja „samba“ tööd. Põllumeeste grupi esimees on Tõnu Post (Kõljala POÜ), töötleva tööstuse grupi esimees on Valdis Noppel (Farmi Piimatööstus), maamajanduse grupi esimees on Sivar Irval (AS Dimedium) ja metsanduse grupi esimees on Kalle Põld (Keskühistu Eramets).

Kolmeks aastaks valitud koja 12-liikmelises nõukogus on põllumajandustootjatel kuus esindajat, töötleval tööstusel kolm esindajat, teistel maamajandusettevõtjatel kaks esindajat ja metsaühistutel üks esindaja.

Koja igapäevast tööd juhib kolme liikmeline EPKK juhatus. Juhatuse esimees Roomet Sõrmus vastutab lisaks tegevjuhtimisele ka maamajanduse ja metsanduse valdkondade eest, juhatuse liige Vahur Tõnissoo vastutab põllumajanduse ja ühistegevuse valdkondade eest ning juhatuse liige Tiina Saron vastutab toiduainete töötlemise ja ekspordi valdkondade eest. Juhatuse liikmed on ametisse valitud kolmeks aastaks.

Erinevate majandus- ja tegevusvaldkondade edendamiseks on kojas moodustatud toimkonnad, kuhu üldjuhul kuuluvad koja liikmed erinevatest koja gruppidest. Praegu on kojal neli erialast toimkonda: piima-, liha-, teravilja- ja keskkonnatoimkond. Moodustamisel on mahetoimkond ja maaelutoimkond.

Vastavalt põllumeeste keskliidu ja koja ühinemislepingule moodustati põllumajanduse grupi juurde ka piirkondlike põllumeeste liitude toimkond, kuhu kuuluvad kõikide maakonnaliitude esindajad. Piirkondlike liitude toimkond kohtub kümme korda aastas ja on põllumajanduse poolel oluliseks otsustuskoguks. Piirkondlike liitude toimkond kannab edasi põllumeeste keskliidu senist tööd ja traditsioone.

Mis saab taluliidust?

Loe veel

Ametlikke ühinemise läbirääkimisi taluliiduga pole alustatud. Oleme erinevates vestlustes küll taluliidu esindajatele viidanud, et meie sooviks on jõuda ühel päeval selleni, et kõik Eesti põllumehed ja talupidajad oleksid koondunud ühte tugevasse organisatsiooni. Täna pole aeg selleks veel küps.

Usun, et on lootust, et ka nemad kunagi ühinevad. Juba praegu on EPKK liikmete hulgas palju talupidajaid erinevatest Eesti piirkondadest. Mitmetes maakondades on juba aastaid olnud vaid üks põllumeeste ja talupidajate liit ning koostöö on sujunud. Olgu siinkohal näiteks toodud Valga-, Põlva- ja Tartumaa.

Talupidajad kuuluvad meie liikmete hulka ka erinevate erialaorganisatsioonide kaudu, olgu nimetatud näiteks lihaveisekasvatajate selts või lamba- ja kitsekasvatajate liit.

Koostöö ja ühinemise tingib ka praktiline vajadus, sest ettevõtjaid põllumajanduse valdkonnas jääb aja jooksul vähemaks ning vajaliku kompetentsi tagamiseks ning ressursside koondamiseks on koostöö mõistlik ja vajalik. Iga organisatsioon on oma liikmete nägu, nii sõltub ka koja tegevus liikmete tahtest ja aktiivsusest.

Kuidas jääb liikmemaksuga?

Enam pole eraldi juriidilist isikut Eesti Põllumeeste Keskliit ning maakonna organisatsioonid on otse koja liikmed. Koda võttis üle kõik põllumeeste keskliidu õigused ja kohustused. Põllumehed ei pea enam kahte keskorganisatsiooni üleval pidama, paljud maakonnaliidud, kes varem maksid liikmemaksu kahele organisatsioonile, maksavad seda nüüd vaid kojale.

Põllumeeste esindamisel on nüüd ka selgus palju suurem ning dubleerimist ja piiratud ressursside asjatut raiskamist on vähem. Põllumehed, nende maakondlikud ja erialaorganisatsioonid ning ühistud on nüüd koondunud koja põllumajanduse gruppi, mille esimeheks ja kõneisikuks on endine põllumeeste keskliidu president Tõnu Post.

Põllumeeste Keskliidu endistele liikmetele jäi kehtima sama liikmemaksu süsteem nagu neil oli põllumeeste keskliidu liikmeks olemise ajal. Iga maakonnaorganisatsiooni liikmeks oleva ettevõtte hektari kohta tuleb kojale maksta 0,13 eurot/ha.

Need liikmed, kes varem kuulusid mõlemasse organisatsiooni, peavad nüüd maksma vaid ühte liikmemaksu. Ühinemislepingus on kirjas, et koda võtab endale kohustuse ühtlustada kõigi koja liikmete liikmemaksud ühtsetele alustele hiljemalt kolme aasta jooksul pärast koja ja põllumeeste keskliidu ühinemist.

Koja liikmemaksud ongi juba ülevaatamisel, esimene arutelu sellel teemal toimus 17. märtsil EPKK üldkoosolekul. Eesmärgiks on alates 2018. aastast üle minna liikmeks olevate ettevõtete käibepõhisele maksustamisele. See puudutaks nii otseliikmeks olevate ettevõtete maksustamist kui ka koja liikmeks olevate mittetulundusühingute maksustamist, kelle liikmemaks kujuneks nende liikmeks olevate ettevõtete müügitulu alusel.

Samas uue süsteemi kohaselt välditaks ettevõtete mitmekordset maksustamist juhul kui ettevõte kuulub koja liikmeskonda otse ja/või mitme ühingu kaudu. Usun, et uus liikmemaksusüsteem muutub õiglasemaks ning kõik liikmed panustavad vastavalt oma tegelikule võimekusele.

Mida toob tulevik?

Vahur Tõnissoo rääkis eelmisel nädalal peetud suurkogul ühendorganisatsiooni visioonist. Tema sõnul on eesmärgiks ühine põllumeeste keskorganisatsioon. Unistatakse ka põlumeeste keskühistust – piima, liha ja vilja keskühistust ning neile kuuluvast töötlevast tööstusest.

Sellisel juhul võiks ka põllumajanduse nõuandeteenistus kuuluda keskorganisatsiooni juurde. Vajalik on luua Eesti toidu ekspordiagentuur. Unustada ei tohi maaelu mainekujundust ning noore põlvkonna pealetuleku toetamist. Ja miks ei võiks tugev biomajanduse organisatsioon ise korraldada ka maamessi, loomanäitusi ja muid põllumajandusega seonduvaid suurüritusi?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare