Teravilja osatakse meil kasvatada, kuid vahel võib lõpptulemus osutuda tagasihoidlikuks mitmel põhjusel. Näiteks ei pöörata ladudes ja hoidlates alati piisavalt tähelepanu näriliste tõrjele, samuti haigusetekitajatest ja kahjuritest vabanemisele. Hoiuruumides, kus pole seda tehtud, ei saa loota teravilja parimat säilimist.

Kaod võivad olla nii ühel kui teisel põhjusel üsna suured. FAO andmetel hävib ladustatud teraviljast maailmas 10% kahjurite tõttu, närilised hävitavad eri riikides 2−20% säilitatavast viljast, seda vaatamata profülaktilistele abinõudele ja võitlusele kahjustajatega ladudes.

Putukad ja lestad kannavad lisaks otsesele teraviljast toitumisele viljas edasi ka mikroobide eoseid, sealhulgas hallitusseente spoore. Putukate väljaheited on kasvusubstraadiks mikroorganismidele. Ka tõstab putukate ja lestade tegevus viljas temperatuuri ja niiskust, mis omakorda intensiivistab vilja riknemist.

Näriliste tegevus ja väljaheited viljas on samuti üks vilja üldise kvaliteedi halvenemise ja võimaliku toksilisuse tekkimise põhjuseid. Ka linnud reostavad oma väljaheidetega vilja, soodustades mikroorganismide arenemist, samuti kannavad linnud edasi mitmesuguseid haigusetekitajaid, mis on ohtlikud ka soojavereliste.

Põhilised kahjustajad

Kui viljas on niiskus üle 14,5%, võib temperatuuril 18−25° alata vilja riknemine mikroorganismide aktiivse paljunemise tõttu. Protsess algab eelkõige nn hoidlaseente Aspergillus ja Penicillium arengu ning paljunemisega. Tavalised on ka nn põlluseened perekondadest Alternaria, Fusarium ja Cladosporium.

Kõik need kahjustajad tekitavad otsese kaalukao kõrval ka kvaliteedi halvenemist ning toksilisust, mis alandab müügil kõvasti hinda ja vähendab põllumeeste sissetulekut.

Jahulestast (Tyroglyphus farinae) kahjustatud vili on kopitanud lõhna, mõru maitse ja halli värvusega. See tekitab söömisel kõhulahtisust ja allergiat, kuna sisaldab toksiine.

Mardikalised on ühed levinumad vilja kvaliteedi rikkujad – terakärsakas (Calandra granaria), jahumardikad (Tribolium ja Tenebrio sp), leivamardikas (Stegobium paniceum) ja viljamesklane (Oryzaephilis surinamensis), samuti mitmed liblikalised nagu jahuleedik (Ephestia kuehniella), terakoi (Tinea Granella) ja vilja-mähiskoi (Sitotroga cerealella).

Kahjurid hävitavad sageli idu või kogu tera sisemuse ja kleebivad oma eritistega vilja kämpudesse. Mikroorganismidest, lestadest ja putukatest rikutud vilja kasutamine loomakasvatuses põhjustab sööda ülekulu, raiskamist ning vilja toksilisuse korral ka loomade haigestumist või lõppemist.

Kuidas ohte vältida?

Laod tuleb enne vilja hoiustamist ette valmistada – puhastada saastast, tolmust ja prahist; sulgeda avad, kust linnud või närilised võiks lattu tungida; teha näriliste ja lindude tõrje; likvideerida katuste ja seinte praod vihma sisse sadamise vältimiseks; teha putukate, lestade ja haigusetekitajate mikroorganismide tõrje.

Mehaaniline puhastamine tolmust ja prahist on väga oluline juba seetõttu, et peen tolm võib olla tuleohtlik. Tolm on hea lestade ja mikroorganismide paljunemise keskkond, prahi sees leiavad hea kodu ka närilised ning mitmesugused putukkahjurid.

Puhastustööks parimad on tööstuslikud seadmed, eriti suure jõudlusega tolmuimejad. Võimalusel võiks kasutada ka pesemist survepesuritega, nagu tehakse Soome kartuli- ja köögiviljahoidlates.

Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.

Taimekaitsevahendite registris on ladude, keldrite ja kasvuhoonete desotöödeks lubatud ainult vahendid desinsekteerimiseks, desinfitseerimiseks, ent pole nimetatud ühtegi vahendit. Vajadus selleks on aga ilmne.

Järelikult tuleb võimalikult kiiresti saavutada ka vajalike desinfitseerimisvahendite võtmine nimetatud registrisse. Nõudeks on, et kasutatud vahend ei tohi jätta kasutamise järel ohtlikke jääke, mis võiksid kahjustada ruumis töötajaid, taimi või taimseid saadusi.
Veterinaarias on lautades kasutusel hulk haigusetekitajate suhtes efektiivseid preparaate, millel on teada efektiivne toime ka taimehaiguste suhtes. Ilmselt tulebki firmadel pöörata pilgud sinnapoole.
Meie taimekaitsevahendite registris pole kahjuks ka firma Schetelig toodet MENNO-Florades, mis hävitab olulisemad taimi kahjustavad viirused, bakterid, seened ja nende eosed. Sealhulgas tapab see just levinumad hallitusseened perekondadest Aspergillus, Mucor, Rhizopus, Botrytis ja Fusarium.

Tööriistade ja siseruumide desinfitseerimiseks kasutatakse selle 1% lahust (100 ml 10 l veele) – tööriistu sukeldatakse lahusesse, ruume pritsitakse. Parim efektiivsus on töötlemisel temperatuuril vähemalt +10° juures. Selline temperatuur peaks kestma töötlemisest vähemalt kahe tunni kestel. Tuulutamine ei ole vajalik. Preparaadi efektiivsust on testitud Saksamaal mitmes teadusliku uurimise instituudis ja ülikoolis, nimetatud preparaat on juba mitmes ELi liikmesriigis taimekaitsevahendina registreeritud ja selle registreerimine taimekaitsevahendina ei tohiks ka Eestis olla keeruline, nagu arvab põllumajandusameti taimekaitse osakonna juhataja Jan-Roland Raukas.

Tõhusamad vahendid

Desinsekteerimist võib teha samuti märgtöötlemise või fumigeerimisena (gaasitamisena). Märgtöötlemise (pritsimise) vahenditena lubab põllumajandusameti koostatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri aastaks 2014 kasutada järgmisi: Actellic 50 EC ja Karate Zeon. Actellicut kasutatakse 1,0 ml/m², Karate Zeoni 0,4 ml/m².

Gaasitamiseks kasutatakse palju mürgisemaid vahendeid, millega võivad töötada vaid eriväljaõppe saanud isikud, kellel on sellekohane tunnistus.

Eelnimetatud nimekirjas on selleks lubatud: Degesch Magtoxin – 2−3 tabletti/m³, gaasitamise kestus kolm ööpäeva; Degesch Plate/Strip – 1−3 plaadikest/30 m³, gaasitamise kestus kolm ööpäeva; Phostoxin – 1−3 tabletti/m³, gaasitamiseks temperatuuril 21−25° – viis ööpäeva, temperatuuril 12−15° − seitse ööpäeva; Quickphos Tablets/Pellets – 15 kuulikest/2 m³ või 3 tabletti /2 m³, gaasitamiseks temperatuuril 15-25° − kümme ööpäeva; üle 25° − seitse ööpäeva.

Gaasitamist on õigus teha vaid ettevõttel, kellel on vastavad seadmed ja väljaõppega spetsialistid. Neid on meil tänavu kevadise seisuga 12 − asukohaga Tallinnas, Tartus, Maardus ja Harjumaal.

Võrreldes märgtöötlemisega on gaasitamine tunduvalt tõhusam, kuna fumigandist eralduv gaas tungib ka kõige peenematesse pragudesse ja piludesse, kuhu pritsimisvahend märgtöötlemisel ei jõua. Kahjuks eeldab gaasitamine, et ruum on hermeetiline ja gaas peab seal mõjuma pikal perioodil, 3−10 ööpäeva. Kui hermeetilisust ei ole võimalik saavutada, tuleb eelistada märgtöötlemist.

Laokahjurite vältimiseks tuleb tagada võimalikult madal terade niiskus − 13% niiskusega terades kahjurite tegevus pidurdub või lakkab. Ka madalamad plusstemperatuurid, ca +10°, pidurdavad nende arengut, kuigi ei mõju neile hävitavalt.

Mõnele liigile mõjuvad hävitavalt isegi plusstemperatuurid +3…+4°, kuid osa liike talub koguni väikesi miinuskraade (−5…−6°) hästi, näiteks jahumardikad ja harilik teesklane. Nende hävimiseks peab valitsema teramassis tugevam külm, vähemalt –15°.

Eesti klimaatilistes tingimustes esineb seda kahjuks harva. Seega ei saa putukkahjurite ja lestade tõrjel teraviljahoidlates ja -ladudes loobuda keemiliste vahendite kasutamisest.