Kaklusesse sattunud hobune on pea kaks nädalat kadunud

26. juunil kadus Järvamaal Laupa külas asuvast talust metsa hobune, keda vaatamata otsingutele tänaseni leitud pole. Suvised talutööd sunnivad peale ning hobuse omanik ja hooldaja on rõõmsad, kui neile otsingutel abiväge lisandub.

"See kõik juhtus mu oma silme all," räägib Ervi Kaasiku, kelle juurde nelja-aastane raudjas tori tõugu ruun sadulasse panemiseks oli toodud. "Hobune oli minu juures olnud juba mõnda aega, olin temaga  tööd teinud ja ta käis juba ilusasti sadulas. Senises koplis hakkas rohtu väheseks jääma. Tegin talle uue, oma hobuste kopliga külgneva söömismaa. Minu kolm suksut aga hakkasid teda aia äärt mööda eemale ajama, ja nii kaua jooksid, kui aia maha said ning välja pääsesid."

Kaasikule kuuluv ruun ajas koolitusele toodud hobust 3-4 kilomeetrit mööda põlde taga, lõpuks suundus viimane metsa ning tagaajaja tuli koju tagasi. "Sellist asja pole ma varem näinud, et eemalepeletamine nii pikalt kestab. Tavaliselt piisab paarisajast meetrist," vangutab mitmekümneaastase kogemusega hobusekasvataja ja ratsanik pead. Enne lahkuminekut jõudsid ruunad veel omavahel kakluse maha pidada, tuvastas ta jälgede alusel.

Kõik juhtus väga kiiresti, ainus, mida Kaasiku tol hetkel üksi suutis, oli see, et ta autoga ette sõites ja kätega vehkides hoidis ära põgeneva hobuse plagamise suure liiklusega maanteele.

Kaklus leidis aset kolmapäeva, 26. juuni õhtul kell 22 ning sellest ajast saadik on raudjas ruun kadunud. Vaatamata igapäevastele otsingutele, nii üksi kui naabritega koos, pole Kaasikul looma leida õnnestunud. Hobune võib siiani viibida Laupa ja Põikva vahelises metsas, kuid olla ka hoopis kaugemale liikunud.

Kuna ruun kastreeriti alles kuu aega tagasi, on Ervi Kaasiku püüdnud teda välja meelitada ka oma märadega metsas ratsutades, aga pole ühtki märki näinud, ei jälgi ega sõnnikuhunnikuid ega ka mingit häälmärguannet - hirnatust või pruuskamist - kuulnud. Hobust on otsitud ka jahikoeraga, kuid tulemusteta. Laupa kandis pole vihma tulnud, maapind on kuivanud ja kõva ning jälgi praktiliselt ei jää, kui ka hobune peaks kusagil läheduses liikuma.

Hobuse kirjeldus:

Värvuselt raudjas (linnainimese kõnepruugis helepruun), paremas tagumises jalas "valge sokk". Ruun, turjakõrgus 165 cm, ratsahobuse tüüpi, nelja-aastane. Enne metsa kadumist inimesi ei peljanud. Looma kehal võib olla viimatisest kaklusest värskeid haavu. Kindlasti on tal aga üks täiesti ainulaadne vana trauma arm, mis võimaldab eksimatult kindlaks teha, et tegemist on just selle hobusega. Reageerib nimele Wimbeldon.

Kõigil, kes looma on näinud, tema asukohast midagi teavad või otsimisel abi osutada soovivad, palutakse helistada telefonil 5158414 (Ervi Kaasiku).