Kalafilm - kaua tehtud, käib kah
Kui paljud teist teavad, kes või mis on trulling? Häbilugu, aga mina ei teadnud. Ei teadnud ka mu 35aastane naabrimees ega temast 30 aastat vanem ema. Ei teadnud kuni dokumentaalfilmi “Eesti kuldkalakesed. Eesti kalandusstrateegia 2007−2013” esimeste kaadriteni.
Läinud nädalal sain endistelt kolleegidelt kingituseks selle filmi DVD ning nüüd tean, et trulling on esimene Eestis aretatud kuldkala. Filmi sulnis sissejuhatus lubab loota, et kõik, mis edasi tuleb, ongi kuldne. Et eestlastele on kõik kalad kuldkalad ja Eesti kalandust ootab ees kuldaeg. Tundub, et tähenduste ja sümbolite ülekandmisega on natuke üle pingutatud.
Olgugi et karbi seljal ilutseb filmi nime järel aastaarv 2011, on selle teose filmimisest peale palju vett merre voolanud. Põllumajandusministeerium tellis filmi neli aastat tagasi, kuid lõplikult sai see valmis alles nüüd.
Niisiis võib arvata, et informatiivses mõttes on sellega üsna vähe peale hakata. Vähemalt nendel, kes kalanduse arenguga natukenegi kursis. Pole ju näiteks uudis, et 2007. aasta algul kuulutati räim Eesti rahvuskalaks; et Peipsil tegutseb kutselisi kalureid ja et kalanduse arenguks saab toetusraha ELilt.
Kas leidub aga selles filmis infot nendele, kelle infoväljast on libisenud trullingu kõrval mööda ka Eesti rannakalurite käekäik, kalavarud ning mõisted nagu vesiviljelus ja Euroopa Kalandusfond? Kas selle filmi vaatamine tekitab kalaisu neil, kes on seni kala peale sülitanud?
“Kuldkalakesed” on tituleeritud õppefilmiks ning seda jagatakse Eesti kalandusvõrgustiku kohalikele tegevusgruppidele, kalandusvaldkonna esindusorganisatsioonidele, väliskülalistele, samuti erialastel seminaridel ja konverentsidel. 200 DVDd on saadetud Brüsselisse.
Minule tundub film moraalselt liiga aegunud ja faktivaene. Kasutades siinkohal ühe tuttava kalandusspetsialisti sõnu, lonkab see sisuliselt kahte jalga: on ülesehituselt puudulik ning räigelt pikk ja veniv. Rannakalanduse olukorda kajastab puudulikult, aga kalakasvatusest ehk moodsa sõnaga vesiviljelusest annab spetsialisti sõnul üsna adekvaatse pildi. Sealt selgub, et kalavarud vähenevad ja üha enam asendab loodusest püütud kala vesiviljeluse toodang. Lõviosa saagist tuleb kasvandustest.
Nüüd aga tahaks teada, milline on Eesti vesiviljeluse seis 2011. aasta sügisel, milline on rannakalurite käekäik, kui palju on jõudnud Euroopa raha Eesti kalandusse ja millised on kalavarud? Sellest see film ei räägi, sest on vähemalt kolm aastat aegunud. See film on nagu arhiivisaade.
Siin peitub ebakõla filmi sisu ja sihtrühma vahel, juhul kui esindusorganisatsioonid ja erialaspetsialistid seda omakorda uutele sihtrühmadele, näiteks õpilastele edasi ei jaota.
Filmi tehnilise kvaliteedi üle on palju kurdetud. Asjatundjate hinnangul on see televisioonis näitamiseks kõlbmatu. Kahju, sest olgugi et filmi ja selle tootjaid on jõhkralt materdatud, väärib ta avalikku näitamist inimestele väljaspool kalandust.
Aga saate jaoks on see liiga pikk. Kui film poole lühemaks teha, kannataks seda sellegipoolest telerist näidata.
Skandaalne saamislugu
- 2007. aasta kevadel sõlmis põllumajandusministeerium Euroopa kalandusstrateegiat tutvustava õppefilmi valmistamiseks lepingu Juhan Aarele kuuluva firmaga OÜ Eesti Kultuurfilm.
- Ligi 415 000 krooni maksti firmale ära ja film pidi valmima sama aasta suvel, kuid saadi kätte alles mullu oktoobris.
- Ministeeriumil tuli terve aasta filmi lõpliku valmimisega vaeva näha, autorile saadeti seda tagasi kärpimiseks, heli- ja tõlkekvaliteedi parandamiseks ning kaaneümbrise kujundamiseks.
- Filmi tegemisega seotud probleemide tõttu kõrvaldati ametist ministeeriumi vastutav ametnik.
- Filmi näeb põllumajandusministeeriumi kodulehelt http://www.agri.ee/filmigalerii/.
