Kalandus ja turism = kala(ndus)turism?

Kalandus on olnud oluliseks elualaks nii ranniku­aladel, sisevetel kui ka neid teenindavates piirkondades.

Kalandusvaldkonnas sõltub sotsiaalmajanduslik heaolu otseselt kalavarudest ning hetkel olemasolevast kalavarust ei piisa, et tagada küllaldane teenistus kõigile rannakalanduses hõivatud inimestele.

Tänaseks päevaks on vaid kolmandikule kaluritest kalapüük põhi­sissetulekuallikas, ülejäänud kaluritele on see lisasisse­tulekuks pensionile, põllu-, metsa- või ehitustööl teenitule.

Peamise tulevikuperspektiivina, mis aitaks rannakalandusel jätkuda, peetakse paljudes Eesti kalandus­piirkondades kalandusturismi arengut. Väikestele kalanduskogukondadele suunatud väiksemahulise kalapüügi ja turismiga seotud infra­struktuuri ning teenuste arendamist on aastatel 2007–2013 olnud võimalik toetada Euroopa Kalandusfondi kaasabil.

Paralleelselt kalandusturismiga on oluline kalanduspiirkondade elukeskkonna kaitse tagamine, taastades ja säilitades rannakülade looduslikku ja arhitektuurilist pärandit.

Järgnevalt teeme kokkuvõtva tiiru Eesti kalanduspiirkondades ning tutvustame põgusalt Euroopa Kalandusfondi poolt toetatud tegemisi.

Võrtsjärve kalanduspiirkond

Võrtsjärv, Eestimaa suurim sisejärv, laiub tilgakujulisena keset Eestimaa kõrgustikke. Võrtsjärv kuulub Natura 2000 loodus- ja linnu­kaitseala alla ning võib uhkusega esitleda järve rikkalikku elus­tikku. Võrtsjärve tõeliseks varanduseks loetakse tema voogudes peituvaid hõbedasi kalavarusid. 

Lisaks iidsetele kaluriküladele, võimsatele kalepurjekatele ja hakkajatele kaluritele annavad siin tooni ka andekad käsitöömeistrid. Tuhande näoga järve ümber reisides saab igaüks veeta aktiivset puhkust, külastada järvemuuseumi või mekkida kalameestega ahjusooja suitsulatikat.

Ehedat ajalugu kohtab Võrtsjärve piirkonnas igas külas. Võrtsjärve ääres hoitakse au sees kaluri­päevade, purjeregattide ja muude eriilmeliste kultuuriürituste traditsiooni.

Tegevuste mitmekesistamine on kaluritele tähtis ja turism on üks võimalustest selleks, et suurendada kaluriperede sissetulekuid.

MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond kaudu on kohalikel ettevõtjatel olnud hea võimalus õppida, kuidas senisest paremini Võrtsjärve kalanduspiirkonda tutvustada, milliseid uusi tooteid, teenuseid ja sündmusi võiks piirkonnas ellu kutsuda ning kuidas saavutada parimad tulemused erinevate osapoolte koostöös.

Turismiga on seotud paljude piirkonna ettevõtjate, organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste tulevikuplaanid, tegevused ja investeeringud. Majanduslikus mõttes tõrjub turism kalanduse tõenäoliselt juba praegu teisele kohale.

Turismi arendamise eest piirkonnas tervikuna on juba aastaid seisnud Võrtsjärve Sihtasutus (vt www.vortsjarv.ee).

Võrtsjärve külastuskeskus

Võrtsjärve piirkonda soovitatakse külastajail siseneda peavärava – Võrtsjärve külastuskeskuse kaudu. Keskus avati 2009. aastal ning siin saavad huvilised esmase info piirkonna kohta, tutvuda kohaliku toodanguga, osta piirkonnaga seotud meeneid, juua head kohvi ja saada osa näitustest. Külastuskeskuses renditakse aerupaati ja kanuusid, head tingimused on seminaride ja koosolekute läbiviimiseks.

Keskust ümbritsev Jõesuu puhkeala on mitmete Võrtsjärvel ja Emajõel toimuvate sündmuste algus- või lõpp-punktiks. Puhke­alal korraldatakse traditsioonilist kala- ja käsitöölaata, mis on aasta aastalt populaarsust kogunud. Head võimalused on suviseks supluseks või soodsa tuule korral lohe­surfiks külastuskeskuse kõrval asuvas rannas.

Lisaks Võrtsjärve külastuskeskusele on väiksemaid väravaid ümber järve veelgi. Pikasilla puhke­alal on nüüdseks lisaks kämpingutele, paadisillale ja majandushoonele külastajate käsutuses haagisel saun.

Tarvastu poldrile on rajatud paadisillad, sealsamas korraldatakse populaarseid noorte purjelaagreid. Külastuskeskusesse on soetatud seadmeid, sealhulgas online-kaamera, mis võimaldab kodulehe kaudu puhkealal toimuvat jälgida.

2013. aastal paigaldati Jõesuu puhkealale National Geographicu kollane aken, mis on üks 21st Lõuna-­Eestis asuvast aknast.

Sellega tähistatakse ainulaadseid paiku Lõuna-Eestis ning ajaloo- ja loodusmarsruute, mille osaks on nüüdseks ka Võrtsjärve piirkond. Võrgustikus osalemine on andnud uusi võimalusi piirkonna tutvustamiseks, kampaaniates osalemiseks ning artiklite ja näituste kaudu piirkonna maine kujundamiseks.

Kiviranna puhkemaja

Kiviranna puhkemaja (vt www.kivi­ranna.ee ) valmis 2012. aasta sügisel ning asub looduskaunis kohas Võrtsjärve kirde­kaldal.

Puhkemaja suureks eeliseks on logistiliselt väga hea ja privaatne asukoht Tartu-Viljandi maantee ääres, otse järve kaldal. 

Kiviranna puhkemaja turismiteenuste nimekirjas on nii majutus- ja giiditeenused kui ka väljasõidud erinevatel veealustel ning kalapüügiretked Võrtsjärvel ja Suur-Emajõel.

Kiviranna pererahva tööde hulka kuulub kalapüük ja -töötlemine, kutselist kalapüügiõigust omab Kiviranna peremees Suur-Emajõel. Kuna kalapüük on hooajaline ning põhiline püük toimub varakevadel ja hilissügisel, siis annab turismiga tegelemine suveperioodil hea võimaluse lisasissetuleku teenimiseks. Suur osa väärindatud kalatooteid pakutaksegi just puhkekeskuse külastajatele.

Turistid otsivad aga uusi kogemusi. Üha rohkem ja rohkem soovitakse ise rannakaluri tegevustes osaleda, kas siis kalaretkedel kala püüda, või püütud saaki rookida ja fileerida. Mis saab veel paremini maitsta kui omapüütud, -puhastatud ja -küpsetatud kala! See annab perefirmale võimaluse turismihooaega pikendada ja meelitada külalisi piirkonda ka suvise kõrghooaja välisel ajal.

Oiu sadam

Oiu sadam (vt www.oiusadam.ee) asub Viljandimaal, Kolga-­Jaani vallas. Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Selle­nimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. aastal.

1913. aastal valminud meierei kõrval asub endine juustutööstus ja kunagine parvemehe maja. Sild üle Tänassilma jõe valmis alles 1926. aastal. Juustutööstuse asemel asusid kunagi jääkeldrid, kuhu laevadega Tartust õlut toodi ja siis omakorda laiali veeti.

Perioodil 1959–1968 ehitati meierei territooriumile saun ja ligi 60 m pikk betoonkai, mis on säilinud tänaseni. Oiul peatusid reisilaevad, palju oli sadamas huvipaate ning peeti plaane suurejooneliseks puhkealaseks tegevuseks. Paraku need plaanid vaid paberile jäidki.

MTÜ Oiu Arendus on asutatud eesmärgiga taastada Oiu Sadam, aidates seega kaasa ka küla­elu arengule. Alates 2006. aastast on ühing tegelenud Oiu luha hooldamisega, avades seeläbi vaate Võrtsjärvele. Tänaseks on valminud kogu sadama infrastruktuur: uus kai, puhkemaja, sadamakõrts, slipp, paaditankla ja ujuvsillad.

Oiu Sadam on seni ainus sadama­registris registreeritud sadam Võrtsjärve ääres. Loodetavasti rajatakse tulevikus järve äärde sadamaid veelgi. See avardaks vee peal liikujate tegevusvõimalusi, läbi mille leiaks siiakanti tee üha rohkem veealuseid.

Seni tehtust võib kõige olulisemaks pidada paaditankla rajamist, mille esimene hooaeg on kohe läbi saamas. Tanklat kasutati aktiivselt, paremaks saab muuta teavitustööd tankla olemasolust. Ellu on viidud mitu väiksemat projekti, näiteks puupaatide renoveerimise koolitus.

Lähituleviku plaanide hulka kuulub paadikoja taastamine, õppe-matkaraja ja vaatetorni rajamine ning sadamaala akvatooriumi süvendustööd.

Saaremaa kalanduspiirkond

Saare maakond on Eesti üks tähtsamaid turismi- ning suvituspiirkondi. Oma asukoha tõttu on Saare­maa kalanduspiirkonna rannikul suur mereturismialane potentsiaal ja kalaturismi peetakse perspektiivseks lisateenistuseks kaluritele. Rannakülade taaselustamine on oluline nii kohalikele elanikele elupaigana kui ka turistidele tutvumist väärt ajaloo­pärandina.

Arina puhkemaja

Suurepäraseks ranna- ja kaluri­küla näiteks Saaremaal on ajaloolise pärandiga Nasva. Nasva jõkke tulid kevadeti kudema säinad ja särjed, püüti ka ahvenaid ja haugi. Merest sai silku, lesta, siiga ning angerjatki. Nasva meeste igipõliseks tegevusalaks ja sissetulekuallikaks oli ja on siiani kalapüük.

Mida aga külas ette võtta kaluri naisena? Seda teab ideaalselt osaühing Vesitüki perenaine Irene, kes sealsamas ajaloolises kalurikülas Arina Puhkemajas turiste vastu võtab.

Arina BB (vt http://arinabb.ee) pakub ideaalset lõõgastus- ja puhkusevõimalust peredele ja väiksematele seltskondadele. Nasva asub 7 km kaugusel Kuressaarest ning vaid 1 km kaugusel on suure­pärane liivarand ja head ujumisvõimalused. Kes soovib, saab minna paadiga Nasva jõele veesõidule.

Puhkemaja on avatud 2011. aastast ning teenuste ja majutuskohtade arv on järjepidevalt kasvanud.

Tänu koostööle mittetulundusühinguga Saarte Kalandus ja abirahale Euroopa Kalandusfondist on ettevõtlikul kaluriperel olnud võimalus puhkemajade ehituseks ja renoveerimiseks toetust taotleda, suurendada perefirma sisse­tulekuid ning mitmekesistada pakutavaid teenuseid. Nii on loodud alus järjekordse perefirma edasiarenguks ning jätkusuutlikuks arenguks.

Peipsi kalanduspiirkond

Turismi tegevussuuna alt on Peipsi kalanduspiirkonnas, mille alla kuuluvad ka Vooremaa väikejärved, toetatud väga erinevaid tegevusi, alates kalandusürituste korraldamisest ja piirkonna tutvustamisest puhkemajade renoveerimise, paadisildade rajamise ning sõudepaatide soetamiseni.

Üheks väga populaarseks igal aastal elluviidavaks projektiks on saanud „Üritused Peipsi piirkonnas“, mille toel on läbi viidud laatasid ja kalapüügivõistlusi juba viis aastat. 2014. aastal toimusid Mustvee, Kasepää, Voore, Palamuse, Võõpsu ja Lüübnitsa laadad ning Mustvee kalapüügivõistlus.

MTÜ Peipsimaa Turism on läbi viinud projektid, mille tulemusena on piirkond saanud endale tutvustava kodulehe www.visitpeipsi.com, avaldatud on Peipsimaa turismikaart ning Mustveesse paigaldatud National Geographicu Kollane Aken (visitsouth­estonia.com).

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu poolt on toodetud Peipsi kalanduspiirkonda tutvustav dokumentaalfilm (http://pkak.ee/index.php/galeriid/aasta-peipsimaal-film.html).
Lüübnitsas on avatud Mikitamäe vallavalitsuse projekti tulemusena kuur-muuseum ning Kase­pää vallas renoveeritud ruumid Peipsi järve ja selle elustikku tutvustava näituse jaoks (www.peipsi.ee/et/peipsi-jaerve-elu-tuba).

Renoveeritud puhke­maju on Alajõe sadamas ja Alats­kivi vallas, kus nii Pusi puhkemaja (www.pusi.eu) kui ka OÜ Peipsile (www.peipsile.ee) on loonud võimalused turistidele ja harrastus­kaluritele aastaringseks külastuseks ja kalastuseks.

Võõpsu sadamat rekonstrueerib Räpina vallavalitsus turismi­sadamana. Omedusse ja Varnjasse on loodud harrastuskalurite ja turistide kasutuseks mõeldud külastus­sadamad ning Alajõe vallas on valminud valla­valitsuse ette­võtmisel parkla, kuhu nii suvised suplejad kui talvised harrastus­kalurid saavad oma sõidukid jätta. Lisaks sellele on rajatud harrastuskalurite puhkekohad ja paadisillad Voore ning Saadjärve äärde ja Kuremaa järve äärse Udu turismi­talu juurde paadisild koos abihoonega (www.udutalu.ee).

Paljud ehitused veel jätkuvad ning on loota, et Peipsi piirkonna külastajad saavad nautida juba järgmisel suvel uusi majutuskohti Vasknarvas ja Omedus, saunamõnusid ujuvparvedel, laevasõite Peipsil ning muudki toredat ja huvitavat.

Läänemaa kalanduspiirkond

Puise Nina turismitalu

Läänemaa parimat kalasuppi pakutakse Puise Nina turismtalu Kog­re kõrtsis (vt http://puise­nina.ee). Perenaise Leili Jõgisoo sõnul on hea kalasupi saladus kohalikust merest püütud värskes toor­aines. „Reeglina kasutame kalasupis seitset erinevat kalaliiki, kõik Matsalu lahest püütud. Head kalasuppi keedetakse kaua ja hoolikalt, maitseainetest kasutame ainult soola, pipart ja maitserohelist, juurde pakume kodus tehtud karaskit ja eri retsepti järgi valmistatud võid.“ Kõiki roa valmistamise saladusi perenaine siiski ei reeda, miski peab jääma ka saladuseks. Turismiteenust on Puise ninal pakutud juba aastaid, õige hoo on ettevõtlus sisse saanud viimastel aastatel, kui avanesid kalandusfondi toetusmeetmed.

Toetusega on renoveeritud Kog­re kõrtsi saaliosa ja köök, lisaks sellele on välja arendatud majutusteenus ning võimalus korraldada seminare. Oma koha on Puises leidnud ka kohalikud käsitöölised, kes pakuvad oma tooteid. Pere­rahvas on ehitanud eksklusiivse linnuvaatlustorni, mida renditakse väiksematele seltskondadele. 

Taluperemees Indrek Jõgisoo hinnangul on investeeringud olnud väga suured ning on selge, et ilma toetuseta nad neid teha poleks suutnud. Lisaks pakutakse Puises merematkasid Matsalu lahel ja võimalust minna kohaliku kutselise kaluriga kalale.

Koostöös teiste kaluritega saab matkale viia vajadusel kuni 30 inimest, kalapüügiga on pisut keerukam, sest see nõuab varasemat kokkuleppimist ja sõltub suurem määral ilmast.

Tuulingu turismitalu Haeskas

Tuulingu turismitalu (vt www.tuulingu.ee) linnuvaatlustornis selgitab taluperemees Ants Ale: “Kevadine ja sügisene Matsalu rahvuspark on haruldane koht. Luhtadel puhkavad rändel olevad linnud ning kui linnuparved korraga õhku tõusevad, siis sa mitte ainult ei näe ja ei kuule seda, vaid sa ka tunned seda. Õhk hakkab värisema.“

Turismiteenuse pakkumist alustati ühe peremajaga, mida renditi välja pikemas ajaks. Tänaseks on rajatud ka kohvik. Külaliste­maja teisel korrusel pakutakse majutusteenust, võimalik on korraldada seminare.

„Matsalu rahvuspark on linnuvaatlejate hulgas muutunud üha populaarsemaks, külalisi on palju ning miks mitte seda ressurssi ära kasutada,“ arvab peremees.

Lisaks on Tuulingul matka­rajad, talvel saab matkata tõukekelgu või lumeräätsadega, kui on soovi võib minna koos kutselise kaluriga võrku nõudma.

Oma klientidena näeb talu­peremees eelkõige loodust armastavaid inimesi. „Oleme orienteeritud eelkõige loodusturismile ja perepuhkusele, hea meelega võtame vastu ka väiksemaid turistigruppe või sõpruskondasid. Haeska on oma olemuselt selline paik kuhu lärmaks ja napsitav seltskond kuidagi ei sobigi.“

Virumaa kalanduspiirkond

Virumaa kalanduspiirkond asub olulisel turistide liikumismarsruudil ning piirkonda ja selle lähiümbrusesse jääb suur hulk rahvus­vahelise ja üle-eestilise tähtsusega turismitooteid ja objekte.

Virumaal ootab külastajaid ilus loodus ning pikk rannajoon. Kaunite liivarandadega kuurortid Narva-Jõesuu ja Võsu ärkavad taas elule, uksed avavad uued kohvikud ja majutuskohad.
Kaunid on Lahemaa ranniku­külad. Käsmu küla kutsutakse kaptenite külaks, sest sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud.

Tänasel päeval tutvustab mere­sõidu ajalugu sealne meremuuseum, mis asub vanas piirivalve kordonis.

Eisma on Lahemaa Rahvuspargi piiril asuv traditsiooniline kaluriküla, mis koos naaberkülade Vainu­pea ja Rutjaga pakub puhkajatele silmailu: kivised looklevad rannaääred, samblased metsa­tukad ning iga päev erineva ilmega meri. Lähedal asuvad Lahemaa kuulsad mõisakompleksid Vihula ja Sagadi.

Kalaranna puhkekeskus

Kui sõita mööda mereäärt kulgevat maanteed Vainupealt Karepa poole, tervitab teid vasakut kätt tee ääres Kalaranna puhkekeskus, kus asuvad puhkemaja, ranna­paargu ja saun.

Kalaranna puhkemaja ootab külastajaid, kes soovivad merekaldal puhkust veeta või tööalaseid kohtumisi korraldada. Puhke­majas on avar seminariruum, saal ja kuus kahekohalist magamistuba.

Kalastushuvilistel külalistel on võimalik laenutada aerupaati ja krundil asuvalt lautrikohalt merele kalastama minna. Suvekuudel toimuvad loengud rannikuloodusest ja rannarahva pärimusest, gruppidel on võimalik tellida kalapüügitraditsioone tutvustavaid ja kalast toiduvalmistamise koolitusi.

Paargus on suvel avatud kalakohvik, kus külastajad saavad nautida kohalikust kalast valmistatud roogi, mis on inspireeritud Eisma kaptenimaja üle saja aasta vanusest retseptiraamatust. Tutvu lähemalt: www.kalarand.ee

Hiiumaa kalanduspiirkond

Hõbekala kalakohvik

Peaaegu et maailma lõpus, ehk Hiiumaa läänetipus Kalanas tegutseb suviti Hõbekala kalakohvik, mis on vaatamata viiele lühikesele suvele ja äärmuslikule perifeersusele saavutanud märkimisväärse kuulsuse. Ilmselt seepärast, et lihtsuses peitub võlu.

Nii ongi kalakohvik lihtsalt katusega terrass vahemerelikult mõjuva vaate ja pehmete toolidega ning menüü koosneb enamasti suitsukalast ja suus sulavatest kookidest koos hea kohvi ja valitud veinidega. Toiduvalik on nimele kohaselt kalane ning tarneahel eriti lühike, nii saab hommikul veel siinsamas meres ujunud räimest või lestast õhtuks suitsukala või mõni muu kalaroog. Suitsukala tehakse siinsamas kohviku kõrval kidurate rannamändide vahel ja see on alati värske. Muu toit valmib kõrval asuva puhkemaja köögis. Hõbekalast rääkides ei saa üle ega ümber selle toredast pererahvast.

Hõbekala kohvik on nagu Eesti­maa suvi – väike aga tubli. Piilu sisse: www.hobekala.ee

Harjumaa kalanduspiirkond

Oma asukoha ja suurepärase liigendatuse tõttu on MTÜ Harju Kalandusühingu tegutsemisala suure mere- ja kalaturismi alase potentsiaaliga.

Harjumaa piirkonnas on kujunemas perspektiivseks tegevuseks huvilistele kutselise kalapüügi tutvustamine. Rannakülade elukeskkonna säilitamine ja taaselustamine on oluline nii kohalike elanike kui ka turismi seisukohalt.

Kolga lahe saared Pedassaar, Rohusi, Koipsi, aga ka lääneümbruses paiknevad Aksi, Prangli ja Keri saared Põhja-Eestis Soome lahes on unikaalsed turismi sihtkohad oma ajaloo tõttu, sest kunagi oli enamik saartest asustatud, nõu­kogude ajal aga keelati neil käimine täielikult (välja arvatud Prangli). 

Kaugus nende saarteni on Tsitrest kuni 20 km merd – Soome laht on üks karmimaid Eesti meresid, mis seab turismipaadile ranged nõudmised: parimate kaluripaatide merekindluse, kiiruse ja kerekuju.

Täna juba olemasolev isetekkeline nõudlus on hillitsetud, kuna soovide täitmine on olnud raskendatud – praegused kaluripaadid on kasutusel kalapüügiks, mistõttu ei sobi need turistide veoks, on liiga aeglased või vähese merekindlusega. Kõige mõistlikum on kaluriga kaasa sõita kaluripaadis, kuid paat peab olema kohandatud turistidele. Nii sündiski idee turismi- ja kaluripaadist, mis suudaks inimesed mugavalt viia sinna, kuhu kalur suudab minna.

Läänemere piirkonnas toodetavatest kaluripaatidest sobis Tsitre OÜ tingimustega kõige paremini kala- ja transpordipaat Laxter 680, lisades maksimaalse võimsusega päramootori, mis konstruktsiooniliselt lubatud. 75 hj mootoriga Laxter 680, mis näeb välja nagu kõrgtehnoloogiline lappaja, arendab täislastis kiirust üle 20 sõlme, pool-glisseeriv kerekuju summutab lainete löögid, spetsiaalne vöörikuju väldib läbitavatest lainetest vee pritsimise paati.

Merekindel kaluripaat võimaldab rannakaluril osutada kohalike mereoludega toimetulevat mereturismi, sh pesca-turismi teenust, mis tähendab seda, et koos kutseliste kaluritega minnakse vaatama püüniste püügile seadmist ja nõudmist.

Võrreldes meie randades tava­päraselt kasutatavate puu- ja plastpaatidega suureneb paadis sõitjate turvalisus ja mugavus, sest paat kukub pehmelt, ei löö selga haigeks ning laine ei löö ka vett sisse.

Tsitre OÜ pereettevõtet juhib ja osutab teenuseid 25aastase kutselise kalapüügistaažiga edukas rannakalur ja otseturustaja Lauri Laurent.

Pärnumaa kalanduspiirkond

Pärnumaa kalanduspiirkond asub Eesti edelaosas, poolkaares ümber Liivi lahe kirdenurga, millesse sopistub madalaveeline Pärnu laht. Pärnumaa laiaulatuslike liivarandade ja suvise sooja merevee tõttu on Pärnu lahe äärsed suplus- ja puhkepaigad Eesti parimaid.

Tihti öeldakse ka, et Pärnumaa on Eesti üks päikesepaistelisemaid piirkondi, kuid mitte ainult päike ja liivarannad ei ole see, mis külalisi kohale meelitab. Piirkonna külaline tahab ka head toitu, kauneid välja­sõidupaiku ja aktiivset tegevust. Samuti ootavad meie külalised lisaks suvisele tegevusele aasta­ringseid huvipakkuvaid võimalusi.

Rannakaluril on ajalooliselt kujunenud välja oskused kalapüügiks ja austus mere ning looduse vastu. Kui turistil on soov kalastada, kuid puudub paat, varustus, ei tea õigeid ja häid kohti, kus kala liigub või lihtsalt ei soovi kallist kalastusaega niisama kulutada, siis meie kalurid pakuvad lisaks paadile ka oma kompetentsi ja oskust kala kätte saada. Kalurid näitavad heameelega, kuidas kalapüük käib. Üks piirkonna turismiprojektide märksõna on elamus.

Rannakalurid viivad teid Liu, Võiste või Vana-Sauga sadamatest kalapüügile igal aastaajal. Kevad-, suve-, sügis- ja talvepüügil on igaühel oma eripära ning kalamehe elu saab nautida aastaringselt. Kes kaluriga koos merele ei kipu, neile korraldatakse sakste kombel lõbu­sõite Pärnu lahes, Sorgu saarele ja Kihnu saarele.

Üks piirkonna omapära on kindlasti piirkonna kaubamärk Romantiline Rannatee, mis ühendab piirkonna ettevõtjaid, vaatamisväärsusi, radu ja teid, erinevaid pakutavaid tegevusi jpm. Kogu info piirkonna kohta leiab: www.rannatee.ee

Saulepa Rannamaja

Piirkonna kõige edukamaks turismi­projektiks võib lugeda Saulepa Rannamaja (www.saulepa­rannamaja.ee), millest on kujunenud edukas rannakülade ja ranna­kalanduse propageerimise keskus. Rannamaja pakub seminaride ja koolituste korraldajatele praktilist õpet ehk vahepalaks kalatoitude tegemist kohalikust Pärnu lahest püütud kalast. Järgmisel aastal, kui valmib väliköök, saab seda tegevust veelgi laiendada.

KOKKUVÕTTEKS

Kalurite sissetulekute suurendamiseks on Euroopa Kalandusfondi abimeede andnud mitmeid võimalusi. Lisaks sadamatele või kala­toodete töötlemisele suunatud investeeringutele on piirkondadele mõju avaldanud tegevuste mitme­kesistamisprojektide ellu­viimine, sh turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine. Kasvanud on majutuskohtade arv, käivitatud on mitme­kesisemaid turismiteenuseid ning loodud uusi töökohti. Piirkonnad on muutunud atraktiivsemaks nii külastajaile kui ka ettevõtjatele. Edasist arendus­potentsiaali näevad paljud piirkonnad veel toitlustuskohtade tekkeks, ühisprojektide elluviimiseks ja tootearenduseks.

Abimeetme jätkumine annab võimaluse juba alustatud suundade ja eesmärkidega edasi minna ning ellu viia ideed ja tegevused, mis eelmisel perioodil veel ei realiseerunud.

KOMMENTAAR

Kaluriperede tegevus on laienenud

Maaturismi sektori esindajana olen veendunud, et lõppenud Euroopa Kalandusfondi rahastusperiood 2007–2013 on maaturismi valdkonda rikastanud uute ja põnevate toodete-teenustega, vähendanud hooajalisust ning parandanud pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti.

Õppereiside ja koolituste abil on avardunud ka rannakalurite silmaring. Mitmes piirkonnas on ühistegevus soodustanud koostööd ning aidanud ellu kutsuda uusi piirkondadele omaseid sündmuseid.

Ühiselt tegutsemine on aga omakorda aidanud taas leida ja säilitada rannakalurite identiteeti, muuta oma tegevusega piirkonda atraktiivsemaks ning kasvatanud soovi tutvustada Eestimaa külastajatele piirkondade eripära, muutes oma kodukanti veelgi tuntumaks.

Minu jaoks on tähtsaim see, et maal tegutsevad kaluripered saavad turismimajandusega oma tegevust mitmekesistada ning anda iseendale ja oma perele tööd; vähendada kalapüügi omapärast tulenevat hooajalisust; tulla igapäevaselt oma eluga toime ning anda panus maaelu edendamisse.

Rahastusperioodilt 2014–2020 ootan kindlasti olemasolevate objektide lõpuni arendamist; uute, omanäoliste ja kohalikku kala väärindavate ja väärtustavate söögikohtade loomist ning olemasolevate söögikohtade parendamist; multifunktsionaalsete väike­sadamate loomist veeturismiharrastajate paremaks teenindamiseks; turvaliste paatide soetamist või siis võimalust olemasolevaid kaluripaate kohandada turvaliseks külastajate sõidutamiseks püügi­välisel hooajal. Võtmesõnaks võiks ja peaks olema kõikide pakutavate toodete ja teenuste kvaliteedi tõstmine.

Soovin rannakaluritele veelgi suuremat tahet tutvustada oma igapäevast tööd. Uskuge, väga paljud teie kodukandis elavad ja piirkonda külastavad inimesed hoolivad ja austavad seda tööd, mida te iga päev teete, ja on valmis selle eest maksma, et saada osa turismimajanduses olevast, käega katsumatust külastuselamusest. Selleks oletegi antud juhul teie, rannakalurid, ja teie igapäevatoimetused ning nende oskuslik ja teadlik pakkumine piirkonna külastajatele.

Raili Mengel
tegevjuht/juhatuse esimees
MTÜ Eesti Maaturism
www.maaturism.ee

.