Ümarlaual oli arutusel metssigade arvukuse vähendamise strateegia, ajujaht ja Euroopa Toiduohutusameti soovitused, parimad jahipidamise viisid tagamaks, et taud ei leviks edasi ning metsas rakendatavad bioohutusmeetmed, sh metsseakorjuse kui nakkusallika käsitlemine.

„Veterinaar- ja toiduamet kompenseerib ühe seakatku tõrjemeetmena hukkunud ja uurimisel seakatku suhtes positiivseks osutunud metssigade matmist. Jahimehed on seda võimalust aktiivselt kasutanud ja praeguse seisuga on maetud üle 2000 metsseakorjuse,“ ütles Olev Kalda. „Samas on oluline teadvustada, et iga riskipiirkonnas kütitud metssiga võib olla viiruse kandja, seega tuleb ennetavalt rakendada kõiki võimalikke bioohutusmeetmeid ka kütitud metssigade rümpade transpordil ja hoiustamisel. Ning kindlasti ei tohi unustada nakkusega kokkupuutunud pindade puhastamist ja desinfitseerimist.“

Kohtumisel anti komisjoni ekspertidele ülevaade sigade Aafrika katku leviku hetkeseisust, seni metssigade populatsioonis leviva katku ohjamiseks rakendatud ennetavatest ja tõrjemeetmetest, seakatku proovide laboratoorsest uurimisest ja uurimistulemustest. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil andis ülevaate seakatku tõrjumise jahindusalastest meetmetest.