Kalle Hamburg lõi kartulirekordi
Sitke talumees kartulivagude vahelt napsas talude peavõidu just rahvusvahelisel kartuliaastal.
"Mida rohkem on maal enesega rahul olevaid talupidajaid, seda tervem on maaelu. Muidu jääme peamiselt palgatööliste pärusmaaks, kuhu tulevikus tuuakse suurlautadesse lüpsma rumeenlasi ja hiinlasi," ütles aasta talu tiitlivõitja Kalle Hamburg eelmisel laupäeval, kui oli Jäneda talupäevadel aasta talu tiitlivõitjaks kuulutatud.
"Kalle Hamburg on oma erialal - kartuli- ja seemnekartulikasvatuses - suur professionaal, edu toob talle just tihe koostöö teadlastega. Kalle on suutnud kartulikasvatajad koondada kahte ühistusse - MTÜ Eesti Kartul ja TÜ Talukartul, ka on Hamburgi taluõu ja põllud briljantselt korras," iseloomustab võitjat Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.
Pealinnast kartulivagude vahele
Hamburg, kes mullu sai 5 hektarilt kartuli rekordsaagi - 75 t/ha, võtab Maalehe vastu keset seemnekartuli ‘Satina' põldu. "Siin see teadustöö ongi," näitab mees õitsvat lopsakat kartulivälja, kus pole kohta lehemädanikel, mardikatel ega viirustel. "See äri on riskantsem kui kasiinomäng, sest ohustavaid haigusi ja kahjureid on väga palju," ütleb ta.
See mees on kümne aasta jooksul olnud suurim seemnekartulikasvataja Eestis. Endine pealinlane, hariduselt elektroonik. Sädeinimesteks, kes talle hasartse kartulikasvatuse pisiku süstisid, nimetab ta Eesti Maaviljeluse Instituudi teadlasi Luule Tartlanit ja Viive Rosenbergi.
Võhma jätkub Hamburgil otsekui kümnevõistlejal - tipptasemel kartulikasvatuse kõrval veab veel mitut ametit. Ta on Rapla taluliidu esimees, tegev kahes kartuliühistus, on Jõgeva SAI, Eesti Maaviljeluse Instituudi ja põllumajandusministeeriumi teadusnõukogu liige.
"Nüüd hakkame Eestimaal ringi sõitma, vaatame ühistu liikmete seemnekartuli põllud ka üle, et lehemädanik kontrolli alt välja ei läheks, anname nõu. Tänavu ohustab kartulit peamiselt lehemädanik, see on eriti agressiivne, nii et odav tõrjeskeem siin ei aita. Aga kartulimardikat eriti ei ole."
Kalle Hamburg tuli Tallinnast Raplamaale Ingliste külla vanaisa talumaadele 1989. aastal. "Ümberringi oli džungel, kõik kohad rämpsu täis." Talupidamist alustaski kartulikasvatusega.
Kunagine talumaja on praegugi alles, sinna kõrvale on paar aastat tagasi kerkinud uus elumaja, kus Hamburg koos perega elab. Taga kaugemal majas elavad mehe vanemad. Taluõu on täis tootmishooneid: kuivati, kartuli- ja viljahoidlad, uusim tehnika, mille seas uhkeldab ka Šoti kivikoristustehnoloogia.
Otsus ise seemnekartulit kasvatada tuli talu algusaegadel, kui ta Läänemaalt kunagisest Sõpruse kolhoosist autokoorma poolmädanenud seemnekartulit sai.
"Seda laaditi kopaga nagu sõnnikut auto peale, sorteerisin 12 tonni kartulit käsitsi läbi, üle poole oli mädanikku täis. Siis sain aru, et seeme on kõige alus," meenutab Hamburg. Meristeemtaimed võttis ta EVIKAst, paljundas kasvuhoones, siis kasvatas põllul müügiseemneks, samas õppis juurde nõuandepäevadel ja seminaridel.
Nüüd ostetakse Hamburgi kartuliseemet TÜ Talukartuli kaudu üle Eesti, eksporditakse ka Lätti. Seemnekartulisordid kasvavad tänavu Hamburgi talus 27 hektaril, 5 hektarit on tavakartuli all. 100 ha-l kasvab viljavahelduseks talinisu, oder ja raps. Talumaast on 75 ha omandis, 75 ha on rendimaa.
‘Princessi' maaletooja
Enamik uusi kartulisorte meie söögilaual on Kalle Hamburgi kaudu tootmisse jõudnud: ta tõi need Saksamaalt Solana firmast ja katsetas meie oludes.
Aastate jooksul on Hamburgi talu põldudel katses olnud üle paarikümne uue kartulisordi, mis nüüd tarbijate seas meeliskartuliks tõusnud: hele õhukese koorega ‘Princess', samuti ‘Secura' ja ‘Satina'. Need sordid kasvavad Hamburgi põldudel ka sel aastal.
Lisaks katsetab Hamburg tänavu esimest korda ‘Flaviat', eelmisel aastal võttis katsesse ‘Arcona', ‘Verona' ja ‘Daniela'. "Igal aastal võtan uusi sorte sisse, katsetame ära, kahe aasta pärast selgub, kas kõlbab või tuleb välja praakida. Seemnekartuli äri on ju väga sensitiivne, siin on 2% saagikust ja 98% usaldust."
Varase toidukartuliga pakub Hamburgi sõnul meie turul praegu konkurentsi Itaalia, mitte Poola kartul. "Mina olen ju paadunud ühistutegelane," on Hamburg uhke, et ka TÜ Talukartul on praegu turul üks põhitegija. "Pakendatud kartuli osas võtame turust üle 50%, aastas toodame rohkem kui 5000 t kartulit ja meie kartul jõuab kõigisse kaubanduskettidesse."
Miks nõuandesüsteem on lõhutud?
"Põllumajandusharidust mul pole, olen iseõppija. Muud võimalust ei olegi, sest korralikku nõuandesüsteemi Eestis ju pole, selle asemel on anarhia," kritiseerib teravalt aasta talu tiitli kandja. Hamburg selgitab, et ei ole konsulente, kellelt nõu küsida, ta küsib otse teadlastelt.
"Näiteks tänavune lehemädaniku agressiivsus on võtnud epideemiaeelse vormi. Aga kelle ülesanne on kartulikasvatajaid ohtudest teavitada ja lahendusi pakkuda? Kus on konsulendid? See pole normaalne, et teadlased suhtlevad perearstina iga talumehega eraldi."
Kalle Hamburg arutleb, et nõuandesüsteemi on reformidega liiga palju räsitud, nõuannet püüti äripõhiseks viia nagu Hollandis, aga meil kukkus see fiaskoga läbi. "Konsulendid on kui kassid, kõnnivad omapäi, sest kõik on eraettevõtjad, teevad mis tahavad."
Ühe lahendusena näeb Hamburg konsulentide liitmist teadusasutuste juurde. Nii jõuaks uusim teadusinfo kiiremini talumeheni. "Nõuandesüsteem tuleb korda teha, see on tuleviku võtmeküsimus," ütleb Kalle Hamburg.