Kana kätte kaheksa muna hinnaga

 (7)
                     
Maaleht
Kana kätte kaheksa muna hinnaga
Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens müüb Eesti eri paigus kanu juba 15ndat aastat.
Foto: Raivo Tasso

Hiljutine munapaanika on maainimesed tavapärasest rohkem kanu ostma pannud, vaid sügavam Lõuna-Eesti on paanikast puutumata.

Mitmel pool Eestis on kanade järele suur nõudlus. Äntu Mõisa müügireisil Harjumaal sai juba kümnendas kauplemiskohas viimane neljasajast kanast otsa.

Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaal osteti kõik kanad enne müügiringi lõppu ära. Järvamaal tõid müüjad linde juurde.

“Tundub, et munapaanika on rohkem kanu ostma pannud,” hindab Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens, kes on juba 15 aastat müünud kanu kõigis Eestimaa nurkades.

Sinna, kus linde puudu jäi, minnakse uuesti. “Sõidame sügiseni välja, nii et kõik saavad!”

Tänavu on plaanis müüa ­ 30 000 noorkana, kes on koorunud Ungaris ja sealt Eestisse sõidutatud. Äntu Mõisa enda kanakarja suuruseks on 6000 lindu.

Teistmoodi eluga harjunud

Jürgens tunnistab samas, et mitte igal pool Eestis ei põeta kanavaimustust. ­“Võru-, Valga- ja Põlvamaal ei osteta eriti,” tõdeb ta. Enne Võrru jõudmist oli ta sel hommikul juba 13 kohas käinud. Enamik neist olid “tühjad”, polnud ühtegi ostuhuvilist.

Võrus aga ostjaid leidus. Pensionipõlve pidav Vaike Arder oli ju juba aprillikuust peale Maalehe kuulutusekülgedel silma peal hoidnud.

Tema aias siblivad ringi üheksa kana ja üks kukk. Nüüd oleks viit noort munejat juurde vaja.

Arderid on proovinud ise tibusid suureks kasvatada, aga hindavad vaeva liiga suureks. Inkubaatori kanad ei ole head emad – kui neist mõni lähebki hauduma, ei viitsi nad tibude koorumiseni mune soojendada. See on Arderitel järele proovitud – munad läksid mädaks.

“Nad on teistmoodi eluga harjunud,” ütleb vabrikukanade kohta Vaike tütar Kaja Arder, kes sõidutab ema õigel päeval Võru turu juurde kanu ostma.

Äntu Mõis müüb tetra tõugu pruuni ja musta sulestikuga kolmekuuseid kanu. Valitseb sooline võrdõiguslikkus – nii kuked kui ka kanad maksavad 6.50.

Arderid valivad viis musta sulestikuga lindu, et uutel ja pruuni kuuega vanadel kanadel vahet teha.

Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt – kaks lindu panevad plehku. Ühe saab Vaike Arder ise kätte, teise püüab kinni Maalehe fotograaf.

Tuttava taluniku käest on sööt juba varutud. “Kana ei söö poest ostetud tangu ja kaerahelvest,” tõdeb Vaike Arder.

Praegu kolmekuused kanad peaksid tubli söötmise korral munema hakkama juulis. “Kui juuliks ei hakka, siis jõuludeks ikka!” viskab Vaike.

Ka Võru vallas Käätso külas elavad Aili ja Ants Kaaristo on aastaid kanu pidanud. Nüüd oli kümmet noort juurde vaja.

“Võrus ei olnud munapaanikat,” ütleb naine välja tõenäolise põhjuse, miks siinkandis kanad väga hästi müügiks ei lähe. “Töötan ise poes ja meil on kogu aeg mune olnud.”

Seda viimast kinnitavad ka teised kanaostjad, nende seas Ene Pärnamets, kes võttis Mõniste vallast Sarust ette tee Võru turule.

“Munapaanika ei avalda siin mõju,” kinnitab naine, ostes seitse kana ja lastes need abikaasa Lembitul auto pakiruumi ­panna.

Enamik kümmekonnast ostjast Võrus on aga mehed, kelle kaasa on lindude järele saatnud. Ostetakse viis, kuus või seitse munejat ja taritakse need kaasavõetud kastis, korvis või kotis koju. Kel neljarattalist pole, seob kasti jalgratta pakiraamile.

Paljud pole kanu pidanud

Valgamaal tegutsev Linnu Talu müüb tänavu paarkümmend tuhat kana, kes juba kümme kuud munenud. Neil lindudel on praegu sabaalune paljas ja välimus rääbakas, kuna käes on sulgimise aeg. Seetõttu on ka hind madalam – müügiringi peal neli eurot. Tallu kohale minnes saab linnu ühe euroga kätte - see on praegu kaheksa muna hind.

“Kui ära sulgivad, munevad nad veel mõne aasta,” märgib Linnu Talu müügijuht Jarno Hermet.

Tema on tähele pannud, et tänavu ostavad inimesed kanu rohkem kui varasematel aastatel. “Palju on neid, kes pole varem kanu pidanud ja nüüd võtavad, kuna muna on poes kallis.”

Hermeti sõnul tõstsid nad munade hinda enne munadepühi 10–15% ja samale tasemele on see siiani jäänud. Seevastu paanikaaegne nõudlus on praeguseks vähenenud enam-vähem tavapäraseks.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.