Kana kätte kaheksa muna hinnaga

 (7)
                     
Maaleht
Kana kätte kaheksa muna hinnaga
Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens müüb Eesti eri paigus kanu juba 15ndat aastat.
Foto: Raivo Tasso

Hiljutine munapaanika on maainimesed tavapärasest rohkem kanu ostma pannud, vaid sügavam Lõuna-Eesti on paanikast puutumata.

Mitmel pool Eestis on kanade järele suur nõudlus. Äntu Mõisa müügireisil Harjumaal sai juba kümnendas kauplemiskohas viimane neljasajast kanast otsa.

Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaal osteti kõik kanad enne müügiringi lõppu ära. Järvamaal tõid müüjad linde juurde.

“Tundub, et munapaanika on rohkem kanu ostma pannud,” hindab Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens, kes on juba 15 aastat müünud kanu kõigis Eestimaa nurkades.

Sinna, kus linde puudu jäi, minnakse uuesti. “Sõidame sügiseni välja, nii et kõik saavad!”

Tänavu on plaanis müüa ­ 30 000 noorkana, kes on koorunud Ungaris ja sealt Eestisse sõidutatud. Äntu Mõisa enda kanakarja suuruseks on 6000 lindu.

Teistmoodi eluga harjunud

Jürgens tunnistab samas, et mitte igal pool Eestis ei põeta kanavaimustust. ­“Võru-, Valga- ja Põlvamaal ei osteta eriti,” tõdeb ta. Enne Võrru jõudmist oli ta sel hommikul juba 13 kohas käinud. Enamik neist olid “tühjad”, polnud ühtegi ostuhuvilist.

Võrus aga ostjaid leidus. Pensionipõlve pidav Vaike Arder oli ju juba aprillikuust peale Maalehe kuulutusekülgedel silma peal hoidnud.

Tema aias siblivad ringi üheksa kana ja üks kukk. Nüüd oleks viit noort munejat juurde vaja.

Arderid on proovinud ise tibusid suureks kasvatada, aga hindavad vaeva liiga suureks. Inkubaatori kanad ei ole head emad – kui neist mõni lähebki hauduma, ei viitsi nad tibude koorumiseni mune soojendada. See on Arderitel järele proovitud – munad läksid mädaks.

“Nad on teistmoodi eluga harjunud,” ütleb vabrikukanade kohta Vaike tütar Kaja Arder, kes sõidutab ema õigel päeval Võru turu juurde kanu ostma.

Äntu Mõis müüb tetra tõugu pruuni ja musta sulestikuga kolmekuuseid kanu. Valitseb sooline võrdõiguslikkus – nii kuked kui ka kanad maksavad 6.50.

Arderid valivad viis musta sulestikuga lindu, et uutel ja pruuni kuuega vanadel kanadel vahet teha.

Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt – kaks lindu panevad plehku. Ühe saab Vaike Arder ise kätte, teise püüab kinni Maalehe fotograaf.

Tuttava taluniku käest on sööt juba varutud. “Kana ei söö poest ostetud tangu ja kaerahelvest,” tõdeb Vaike Arder.

Praegu kolmekuused kanad peaksid tubli söötmise korral munema hakkama juulis. “Kui juuliks ei hakka, siis jõuludeks ikka!” viskab Vaike.

Ka Võru vallas Käätso külas elavad Aili ja Ants Kaaristo on aastaid kanu pidanud. Nüüd oli kümmet noort juurde vaja.

“Võrus ei olnud munapaanikat,” ütleb naine välja tõenäolise põhjuse, miks siinkandis kanad väga hästi müügiks ei lähe. “Töötan ise poes ja meil on kogu aeg mune olnud.”

Seda viimast kinnitavad ka teised kanaostjad, nende seas Ene Pärnamets, kes võttis Mõniste vallast Sarust ette tee Võru turule.

“Munapaanika ei avalda siin mõju,” kinnitab naine, ostes seitse kana ja lastes need abikaasa Lembitul auto pakiruumi ­panna.

Enamik kümmekonnast ostjast Võrus on aga mehed, kelle kaasa on lindude järele saatnud. Ostetakse viis, kuus või seitse munejat ja taritakse need kaasavõetud kastis, korvis või kotis koju. Kel neljarattalist pole, seob kasti jalgratta pakiraamile.

Paljud pole kanu pidanud

Valgamaal tegutsev Linnu Talu müüb tänavu paarkümmend tuhat kana, kes juba kümme kuud munenud. Neil lindudel on praegu sabaalune paljas ja välimus rääbakas, kuna käes on sulgimise aeg. Seetõttu on ka hind madalam – müügiringi peal neli eurot. Tallu kohale minnes saab linnu ühe euroga kätte - see on praegu kaheksa muna hind.

“Kui ära sulgivad, munevad nad veel mõne aasta,” märgib Linnu Talu müügijuht Jarno Hermet.

Tema on tähele pannud, et tänavu ostavad inimesed kanu rohkem kui varasematel aastatel. “Palju on neid, kes pole varem kanu pidanud ja nüüd võtavad, kuna muna on poes kallis.”

Hermeti sõnul tõstsid nad munade hinda enne munadepühi 10–15% ja samale tasemele on see siiani jäänud. Seevastu paanikaaegne nõudlus on praeguseks vähenenud enam-vähem tavapäraseks.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Loome jõulumeeleolu vürtspähklitegaüü
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.
Riigikogu jagas raha ka kirikute katustele
Mustvee Püha Nikolause kirikus käivad juba hoogsalt remonditööd. Kirik saab Riigikogu otsuse põhjal 5000 eurot.
Riigikogu fraktsioonide poolt riigieelarvesse kirjutatud nn katuseraha anti tänavu lisaks koolidele ja teatritele usinalt ka kirikutele.
Pikad pühad jõulutähega
18. detsember 2014 05:15
Pikad pühad jõulutähega
Ehk tooks traditsioonilise punase jõulutähe asemel koju hoopis valge või kreemika? Muide, pimedal ajal on heleda ladvaga jõululillest märksa rohkem rõõmu, sest “tähed” paistavad hämaruses paremini välja. Pildil on sort ‘Pearl’ seeriast Christmas Feelings, mida kasvatab ka näiteks Nurmiko.
Tuhandeid kodusid ehivad praegu jõulutähed. Nüüd tasub jälle meelde tuletada, kuidas nende eest hoolt kanda, et ilu ei jääks üürikeseks.
Lapsepõlv ja kukekommid käivad käsikäes
Valage suhkur kastrulisse ning sulatage. Jälgige, et see sulaks ühtlaselt. Kommide valmistamiseks sobib, kui segu on ühtlaselt voolav ning tumeda merevaigu karva. Eemaldage pott enne, kui hakkab tulema sinakat tossu, sest siis olete karamelli üle kõrvetanud ning sellel võib olla mõrkjas maitse. Arvestage, et pott on kuum ning isegi mõni sekund pärast pliidilt ära tõstmist jätkab suhkur podisemist.
Nii kui uks vanemate selja taga kinni vajus, otsisime poti välja ning panime tulele. Vahel tulid kommid välja, teinekord oli köök sinist suitsu täis ja kommidest võis suu puhtaks pühkida.
Valame küünlaid
18. detsember 2014 05:15
Valame küünlaid
Omanäolise küünla saab apelsinikoorest. Lõigake apelsin pooleks, uuristage viljaliha ettevaatlikult välja. Pange keskele taht ning valage seejärel sisse vaha.
Jõulukuu on märkamatult üle poole jõudnud ning ka küünlapakk kahanenud.
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
18. detsember 2014 05:15
Lõhnav loorber toiduks ja raviks
Igihaljas loorber võib kasvada 4–10 meetri kõrguseks ja oma päritolumaadel moodustada väikesi salusid.
Mütoloogia järgi oli loorberipuu pühendatud muusika ja luule kaitsejumalusele Apollonile.
Mida pühade ajal telerist näha saab?
Saates “Tuled akendes” on Vahur Kersna külas magusameister Vello Koomal.
ERR
Pühade eel, 22. detsembri õhtul näitab ETV Indrek Treufeldti intervjuud president Toomas Hendrik Ilvesega.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.