Kana kätte kaheksa muna hinnaga

 (7)
                     
Maaleht
Kana kätte kaheksa muna hinnaga
Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens müüb Eesti eri paigus kanu juba 15ndat aastat.
Foto: Raivo Tasso

Hiljutine munapaanika on maainimesed tavapärasest rohkem kanu ostma pannud, vaid sügavam Lõuna-Eesti on paanikast puutumata.

Mitmel pool Eestis on kanade järele suur nõudlus. Äntu Mõisa müügireisil Harjumaal sai juba kümnendas kauplemiskohas viimane neljasajast kanast otsa.

Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaal osteti kõik kanad enne müügiringi lõppu ära. Järvamaal tõid müüjad linde juurde.

“Tundub, et munapaanika on rohkem kanu ostma pannud,” hindab Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens, kes on juba 15 aastat müünud kanu kõigis Eestimaa nurkades.

Sinna, kus linde puudu jäi, minnakse uuesti. “Sõidame sügiseni välja, nii et kõik saavad!”

Tänavu on plaanis müüa ­ 30 000 noorkana, kes on koorunud Ungaris ja sealt Eestisse sõidutatud. Äntu Mõisa enda kanakarja suuruseks on 6000 lindu.

Teistmoodi eluga harjunud

Jürgens tunnistab samas, et mitte igal pool Eestis ei põeta kanavaimustust. ­“Võru-, Valga- ja Põlvamaal ei osteta eriti,” tõdeb ta. Enne Võrru jõudmist oli ta sel hommikul juba 13 kohas käinud. Enamik neist olid “tühjad”, polnud ühtegi ostuhuvilist.

Võrus aga ostjaid leidus. Pensionipõlve pidav Vaike Arder oli ju juba aprillikuust peale Maalehe kuulutusekülgedel silma peal hoidnud.

Tema aias siblivad ringi üheksa kana ja üks kukk. Nüüd oleks viit noort munejat juurde vaja.

Arderid on proovinud ise tibusid suureks kasvatada, aga hindavad vaeva liiga suureks. Inkubaatori kanad ei ole head emad – kui neist mõni lähebki hauduma, ei viitsi nad tibude koorumiseni mune soojendada. See on Arderitel järele proovitud – munad läksid mädaks.

“Nad on teistmoodi eluga harjunud,” ütleb vabrikukanade kohta Vaike tütar Kaja Arder, kes sõidutab ema õigel päeval Võru turu juurde kanu ostma.

Äntu Mõis müüb tetra tõugu pruuni ja musta sulestikuga kolmekuuseid kanu. Valitseb sooline võrdõiguslikkus – nii kuked kui ka kanad maksavad 6.50.

Arderid valivad viis musta sulestikuga lindu, et uutel ja pruuni kuuega vanadel kanadel vahet teha.

Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt – kaks lindu panevad plehku. Ühe saab Vaike Arder ise kätte, teise püüab kinni Maalehe fotograaf.

Tuttava taluniku käest on sööt juba varutud. “Kana ei söö poest ostetud tangu ja kaerahelvest,” tõdeb Vaike Arder.

Praegu kolmekuused kanad peaksid tubli söötmise korral munema hakkama juulis. “Kui juuliks ei hakka, siis jõuludeks ikka!” viskab Vaike.

Ka Võru vallas Käätso külas elavad Aili ja Ants Kaaristo on aastaid kanu pidanud. Nüüd oli kümmet noort juurde vaja.

“Võrus ei olnud munapaanikat,” ütleb naine välja tõenäolise põhjuse, miks siinkandis kanad väga hästi müügiks ei lähe. “Töötan ise poes ja meil on kogu aeg mune olnud.”

Seda viimast kinnitavad ka teised kanaostjad, nende seas Ene Pärnamets, kes võttis Mõniste vallast Sarust ette tee Võru turule.

“Munapaanika ei avalda siin mõju,” kinnitab naine, ostes seitse kana ja lastes need abikaasa Lembitul auto pakiruumi ­panna.

Enamik kümmekonnast ostjast Võrus on aga mehed, kelle kaasa on lindude järele saatnud. Ostetakse viis, kuus või seitse munejat ja taritakse need kaasavõetud kastis, korvis või kotis koju. Kel neljarattalist pole, seob kasti jalgratta pakiraamile.

Paljud pole kanu pidanud

Valgamaal tegutsev Linnu Talu müüb tänavu paarkümmend tuhat kana, kes juba kümme kuud munenud. Neil lindudel on praegu sabaalune paljas ja välimus rääbakas, kuna käes on sulgimise aeg. Seetõttu on ka hind madalam – müügiringi peal neli eurot. Tallu kohale minnes saab linnu ühe euroga kätte - see on praegu kaheksa muna hind.

“Kui ära sulgivad, munevad nad veel mõne aasta,” märgib Linnu Talu müügijuht Jarno Hermet.

Tema on tähele pannud, et tänavu ostavad inimesed kanu rohkem kui varasematel aastatel. “Palju on neid, kes pole varem kanu pidanud ja nüüd võtavad, kuna muna on poes kallis.”

Hermeti sõnul tõstsid nad munade hinda enne munadepühi 10–15% ja samale tasemele on see siiani jäänud. Seevastu paanikaaegne nõudlus on praeguseks vähenenud enam-vähem tavapäraseks.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (7)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Juhan Särgava
Läänemere-sõbraliku talu konkursi rahvusvahelise võidu tõi tunamullu Eestisse ASi Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Kuigi põllumehi süüdistatakse Balti mere kinnikasvamises, muretsevad nood, kuidas sättida oma tegevus keskkonna- sõbralikumaks.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Seni mõõdeti Tartu ilmaandmeid Tõraveres, kuid alates 24. aprillist tegutseb ülikooli füüsikainstituudi (FI) õppehoone ehk Physicumi katusel uus ilmajaam.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Kütuseaktsiisi tõstmise mõju kohta pole põhjalikku analüüsi tehtud, kuid majutusteenuste käibemaksu kergitamise kohta valmis konjunktuuriinstituudil mullu korralik analüüs.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avas traditsiooniline rongkäik, mis sel aastal oli 1980ndate stiilis.
Juubelit tähistav HÕFF toob kevadisse Haapsallu haruldased friigipärlid ja tänapäevase žanrikino paremiku.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Sealihatootjate raske olukord viis esimese farmi pildilt: teisipäeval kuulutas Pärnu maakohus välja OÜ Rey Seakasvatus pankroti.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Kuna Eestis pole nitraadiprobleem viimasel ajal kriitiline, rakendab professor Ülo Mander oma sellealaseid teadmisi Prantsusmaal.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Viimased aastad on toonud Harjumaale tubli karulisa, mesikäpad jäävad seasöötmiskohtades suupärast otsides üha sagedamini rajakaamerate ette.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
Õnne Haljasorg käis aastaid kohut, et tuvastada mehe isadus ja saada temalt elatist. Pöördumine õiguskantsleri poole aitas riigilõivuseadust muuta nii, et isadust saab tuvastada nüüd ka tasuta.