Kana kätte kaheksa muna hinnaga
Mitmel pool Eestis on kanade järele suur nõudlus. Äntu Mõisa müügireisil Harjumaal sai juba kümnendas kauplemiskohas viimane neljasajast kanast otsa.
Saare-, Tartu- ja Ida-Virumaal osteti kõik kanad enne müügiringi lõppu ära. Järvamaal tõid müüjad linde juurde.
“Tundub, et munapaanika on rohkem kanu ostma pannud,” hindab Äntu Mõisa autojuht Tarmo Jürgens, kes on juba 15 aastat müünud kanu kõigis Eestimaa nurkades.
Sinna, kus linde puudu jäi, minnakse uuesti. “Sõidame sügiseni välja, nii et kõik saavad!”
Tänavu on plaanis müüa 30 000 noorkana, kes on koorunud Ungaris ja sealt Eestisse sõidutatud. Äntu Mõisa enda kanakarja suuruseks on 6000 lindu.
Teistmoodi eluga harjunud
Jürgens tunnistab samas, et mitte igal pool Eestis ei põeta kanavaimustust. “Võru-, Valga- ja Põlvamaal ei osteta eriti,” tõdeb ta. Enne Võrru jõudmist oli ta sel hommikul juba 13 kohas käinud. Enamik neist olid “tühjad”, polnud ühtegi ostuhuvilist.
Võrus aga ostjaid leidus. Pensionipõlve pidav Vaike Arder oli ju juba aprillikuust peale Maalehe kuulutusekülgedel silma peal hoidnud.
Tema aias siblivad ringi üheksa kana ja üks kukk. Nüüd oleks viit noort munejat juurde vaja.
Arderid on proovinud ise tibusid suureks kasvatada, aga hindavad vaeva liiga suureks. Inkubaatori kanad ei ole head emad – kui neist mõni lähebki hauduma, ei viitsi nad tibude koorumiseni mune soojendada. See on Arderitel järele proovitud – munad läksid mädaks.
“Nad on teistmoodi eluga harjunud,” ütleb vabrikukanade kohta Vaike tütar Kaja Arder, kes sõidutab ema õigel päeval Võru turu juurde kanu ostma.
Äntu Mõis müüb tetra tõugu pruuni ja musta sulestikuga kolmekuuseid kanu. Valitseb sooline võrdõiguslikkus – nii kuked kui ka kanad maksavad 6.50.
Arderid valivad viis musta sulestikuga lindu, et uutel ja pruuni kuuega vanadel kanadel vahet teha.
Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt – kaks lindu panevad plehku. Ühe saab Vaike Arder ise kätte, teise püüab kinni Maalehe fotograaf.
Tuttava taluniku käest on sööt juba varutud. “Kana ei söö poest ostetud tangu ja kaerahelvest,” tõdeb Vaike Arder.
Praegu kolmekuused kanad peaksid tubli söötmise korral munema hakkama juulis. “Kui juuliks ei hakka, siis jõuludeks ikka!” viskab Vaike.
Ka Võru vallas Käätso külas elavad Aili ja Ants Kaaristo on aastaid kanu pidanud. Nüüd oli kümmet noort juurde vaja.
“Võrus ei olnud munapaanikat,” ütleb naine välja tõenäolise põhjuse, miks siinkandis kanad väga hästi müügiks ei lähe. “Töötan ise poes ja meil on kogu aeg mune olnud.”
Seda viimast kinnitavad ka teised kanaostjad, nende seas Ene Pärnamets, kes võttis Mõniste vallast Sarust ette tee Võru turule.
“Munapaanika ei avalda siin mõju,” kinnitab naine, ostes seitse kana ja lastes need abikaasa Lembitul auto pakiruumi panna.
Enamik kümmekonnast ostjast Võrus on aga mehed, kelle kaasa on lindude järele saatnud. Ostetakse viis, kuus või seitse munejat ja taritakse need kaasavõetud kastis, korvis või kotis koju. Kel neljarattalist pole, seob kasti jalgratta pakiraamile.
Paljud pole kanu pidanud
Valgamaal tegutsev Linnu Talu müüb tänavu paarkümmend tuhat kana, kes juba kümme kuud munenud. Neil lindudel on praegu sabaalune paljas ja välimus rääbakas, kuna käes on sulgimise aeg. Seetõttu on ka hind madalam – müügiringi peal neli eurot. Tallu kohale minnes saab linnu ühe euroga kätte - see on praegu kaheksa muna hind.
“Kui ära sulgivad, munevad nad veel mõne aasta,” märgib Linnu Talu müügijuht Jarno Hermet.
Tema on tähele pannud, et tänavu ostavad inimesed kanu rohkem kui varasematel aastatel. “Palju on neid, kes pole varem kanu pidanud ja nüüd võtavad, kuna muna on poes kallis.”
Hermeti sõnul tõstsid nad munade hinda enne munadepühi 10–15% ja samale tasemele on see siiani jäänud. Seevastu paanikaaegne nõudlus on praeguseks vähenenud enam-vähem tavapäraseks.
