Kanad lükkasid ümber sajandivanuse teadmise sugude kujunemisest
Teadlased tegid kindlaks, et lindude soolises arengus mängivad hormoonid oluliselt väiksemat rolli kui seni arvatud. Lindudel on juba algusest peale olemas mõlema soo tunnused ning need võivad avalduda korraga.
Šoti teadlased uurisid kolme kanafarmidest pärit lindu, kes olid kahesoolised, nähes ühelt kehapoolelt välja nagu kuked ja teiselt poolelt nagu kanad. Kukelikum kehapool erines kanalikust nii nagu kukk ja kana ikka: isaslinnul poolel olid pealissulestik valge, hari suurem ja rinnalihased võimsamad.
Iga keharakk neis lindudes — harjast kuni varbaotsani — kandis aga kaasasündinud seksuaalset eripära. Seesugune rakk-rakuline seksuaalne suundumus erineb järsult imetajatest. Viimaste puhul omandavad embrüonaalses staadiumis algselt täiesti neutraalsed sugurakud munasarjade või munandite kuju alles arengu käigus sugukromosoomide mõjul. Tekkinud munasarjades või munandites hakatakse tootma suguhormoone, mis määravad ülejäänud keharakkude arengusuuna.
Huvitav on teadlaste sõnul see, et kahesoolised linnud tundsid end ise pigem kukkedena, aga kui nad kanade sekka pandi, siis viimased polnud selles küll väga kindlad.
Uurimistöös osalenud Michael Clintoni sõnul tuli avastus neile üllatusena. “Arvasime, et kanadel on ühel kehapoolel lihtsalt mutatsioon,“ sõnas Clinton.
Kahesoolisuse avastamine aga näitab, et lindude ja imetajate arengus mängivad rolli väga erinevad mehhanismid.
Kahesoolisi isendeid esineb kanade hulgas üks 10 000 kohta.
Kahesooliste kanade pilte saad vaadata siit.
