Viljandi turu parkimisplatsil on veerand tundi enne Linnu talu kanafurgooni saabumist kohal kaheksa ostuhuviliste autot. Soovitatav on eelregistreerimine, millest küll kõik ostjad ei hooli.

Minuti pealt kell 8.30 jõuab kanakoorem platsile. Autod sõidavad furgoonile nii lähedale kui saab, siis on kergem kanu oma veokile laadida. Kes ees, see mees, aga ilma ei jää keegi.

Laupäeval, selle aasta esimesel müügireisil, on koormas 700 kana. Nobedasti tõstavad autojuht ja abiline kanad plastpuuridest ostja taarasse. Esimesel mehel on selleks puust kast. Järjekorras olijatel on igasugust taarat – kes on tulnud pappkasti, kes võrgust puuri, kes kotiga. Müüjate sõnul ongi parimad sobiva suurusega puitkastid.

Kiiremini läheks, kui igal ostjal oleks paras raha käepärast. On ju varasem soov ja hind (3.50 eurot) teada. Ostetakse enamasti kümne linnu kaupa. Küsitakse ka viis-kuus või 20 munejat.

Kokku müüakse Viljandis üle 300 kana. Viimasele ostjale muneb kana sel ajal, kui kauba eest arveldatakse, juba muna. Kanad on loodetust suuremad ning seetõttu tuleb ostjal kaks kana niisama sülle võtta.

“Mul viisid nugised 13 kana ära, püüdsin lõksuga seitse nugist kinni. Nendest tehti topised,” räägib Sinialliku küla mees. Ta lubab uusi munejaid osta siis, kui ilm soojemaks
läheb.

Juhuslikult kanamüügi juurde juhtunud Holstre mees ostaks tänagi kaks kana, kuid pole kuhugi panna. “Rebane viis kuus kana ära, tükkis koguni sauna. Millal järgmine kord tulete?” uurib ta müüjatelt. “Maalehes on graafik kirjas, seal on ka täpsed kellaajad,” on kiire vastus.

Autojuhil pole rohkem mahti seletada, sest ajakava pressib peale.

Kuna Linnu talus müüakse kanu ka kohapeal, on pool kanalat juba tühi. Seetõttu ei oska autojuht huvilistele öelda, mitmeks nädalavahetuseks veel kaupa jätkub. Munejad kanad on hooajakaup, sest enamik ostjaid soovib endale kanu võtta kevadeks-suveks.

Linnu talu müüb Hy-Line’i tõugu pruune kanu, kes aasta munenud. Äntu Mõis pakub noorkanu, kes alles alustavad munemist. Nende hind on kõrgem.