Baskakov kinnitab, et jutud sellest, nagu oleks nälga surnud 8000 kana, ei vasta tõele. Umbes aasta tagasi oli linnufarmis küll nii palju linde, kuid mai alguseks oli neist järel vaid tuhatkond. Ülejäänud olid ümberkaudsetele elanikele maha müüdud või surnud lämbumise tõttu.

“Tõenäoliselt tungis rebane farmihoonesse, kanad said šoki, pressisid end paanikas ühte nurka ja lämbusid,” seletab mees, kelle sõnul on äärmiselt ebaõigla­ne, et kanade surnuksnäljutajaks peetakse teda. “Linnud kuulusid Mäetaguse Linnufarmile, mina eraisikuna ei puutu asjasse.”

Hooned, milles kanu peeti, kuuluvad siiski Georg Baskakovile, neid ümbritsev maa aga riigile. Erastada polevat mehel maad, hoolimata soovist, siiani õnnestunud. Sest vallavalitsus peab naabruses Mäetaguse Mõisahotelli ja tahtvat ümberkaudsetel maatükkidel, mis Baskakovi väitel jäävad kanafarmi sanitaar­tsooni, elamuehitust arendada.

“Mäetaguse valla arengukavas pole alevikus mingit tootmistegevust ette nähtud. Seda visati mulle vallamajas esimese asjana nina peale,” kurdab Baskakov.

Miks on vaja kanu toita?

Samuti on tema meelest ülekohtuselt suur summa, mis kulus kanade söötmiseks selle kahe nädala jooksul, mil mees end veterinaarametnikele ja vallavalitsuse töötajatele näole ei andnud ning linnud söötmata-jootmata jättis.

“10 000 krooni eest saaks 150 kana sööta terve aasta,” on ärimees välja arvutanud. “Ja üldse, miks oli vaja kanu toita? Nad polnud ju näljas. Kõik kanad liikusid vabalt farmi territooriumil ringi, puuris polnud neist ükski. Iga memm teab, et kui kana saab vabalt ringi liikuda, siis ta leiab endale ise süüa ega sure nälga.”

Ida-Virumaa Veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepperi kinnitusel näitas aga lahang, et kanad ei olnud süüa saanud ning nende surma põhjustas nälg. Kanad said küll farmi õues vabalt liikuda, kuid maapind oli mustaks söödud, ning nii kõrgele, kui kanad ulatusid, põõsastelt lehedki ära nokitud.

Mäetaguse valla keskkonnanõuniku Martin Mägi sõnul ei maksa Baskakovi juttu uskuda. “Ainus, mida tõesti võib tunnistada, on see, et need amortiseerunud hooned aleviku keskele ei kõlba,” lükkab Mägi kõik vallavalitsuse pihta käivad süüdistused ümber. Ning lisab, et sellest ei maksa rääkidagi, et Baskakov oma hoonete ümbrust niidaks või koristaks.

10 000 krooni, mida vallavalitsus nüüd Baskakovilt, kes ellujäänud kanad Mäetaguse Linnufarmilt eraisikuna ära ostis, sisse nõuab, ei ole pelgalt lindude toiduraha. Summa sisaldab ka kõiki muid kulusid, mida vallavalitsus lindude elushoidmiseks tegema pidi.

Käib kriminaaluurimine

Tepperi sõnul oleks kogu lugu võinud kulgeda hoopis teisiti, kui Georg Baskakov kui kanade omaniku esindaja oleks olukorra lahendamiseks ametnikega koostööd teinud. Nüüd on aga kanade surma asjus algatatud kriminaalmenetlus ning Baskakovil tuleb uurijatele selgitusi jagada.

Hoolimata sellest, et kõik Baskakovi kanafarmi loomise püüded – kaheksa aastat tagasi Põltsamaa vallas Kamari külas, Läänemaal Martnas, Mäetaguse vallas Kiikla külas ning nüüd Mäetaguse alevikus – on lõppenud tuhandete kanade surmaga, keerlevad mehe peas uued äriideed: “Mäetagusele tuleb suur kanafarm, esialgu võtame 1500 lindu, hiljem juba 25 000. Ehitame uued euronõuetele vastavad puurid ja kõik saab olema nii nagu peab.”

Mehe mõttelendu ei takista seegi, et 2002. aasta lõpul määras Narva linnakohus Georg Baskakovile kui ASi Alkor Produkt Grupp juhile Kiikla kanafarmis juhtunu eest – seal suri nälga tuhandeid broileritibusid – täieliku ärikeelu. ASi Alkor Produkt Grupp pankrotimenetlus kestab juba kaheksandat aastat.