Kanavaimustus algas rohelistest munadest
Lauda esimesteks asukateks said 10 rohelisi mune munevat kana. "Rohelisi mune munevad amerukana ja araukana kanatõud, araukana on Lõuna-Ameerikast pärit," teab Kristin. Tema arvates meeldivad noorematele inimestele üldse ebatavalised ja huvitavad kanatõud, näiteks braamad oma uhkete pükstega.
"Viimasel ajal on palju hakatud pidama ilukanu," lisab Kristin. "Ka mu enda poeg Silver on kolme noore siidikana värske omanik."
Nüüd on kanapidamisest saanud terve pere hobi ning koduõuel siblib mitut tõugu sulelisi.
"Kana on sõbralik ja vähenõudlik olend," iseloomustab Kristin oma hoolealuseid. "Suuri linde, näiteks kalkuneid, ma kardan, kuid enamik kanu on sellise suurusega, et neid ma ei pelga. Kanadega käib ka mu kaheaastane pesamuna Helen toimetamas ning talle valmistab suurt rõõmu, kui saab kanamuna enne mind pesast kätte."
Munad postipakiga
Et vältida kanade suguluspaaritust, on Kristin tellinud tõumaterjali teistest riikidest. Haudemunad saabusid kohale postipakiga.
"Tellisin Saksamaalt 30 marani ja araukana ristandi muna, need rändasid minuni kaks nädalat talvel kõige suurema pakasega. Ootasin huvi ja kartusega, kas neist üldse midagi välja koorub, kuid sain sealt 22 tibupoega," räägib Kristin.
Haudemunadest hautakse tibud inkubaatoris. Seal haudutakse välja ka oma kanade järglased ning tibudest jagub nii endale kui tuttavatele. Tänu Kristini kanavaimustusele on tema tutvusringis nii mõnigi endale kanad soetanud. Ja edasi uuritakse Kristini käest, mismoodi neid tuleks toita ja kuidas nende eest hoolitseda.
Info levib kanahuviliste seas suust suhu ning kanapidajaid tuleb aina juurde. Nii juhtus Kristinil kevadel, et oma tarbeks inkubaatorisse pandud munadest ei jäänud oma karja täienduseks kedagi, sest huvilisi oli nii palju. Sama juhtus ka järgmise pesakonnaga.
Kana alla mahub 10-12 muna ja see on muidugi lihtsam. Kanaema kasvatab oma tibud ise üles. Inkubaatoris tuleb jälgida temperatuuri ja niiskust ning olla ise pooleldi kanaema eest. Munakanad pole ka head haudujad, võib juhtuda, et kana jätab oma pesa koos munadega sinnapaika ja siis ei saa ühtki tibu.
Kana muneb viis aastat
Enamik inimesi võtab kanad seepärast, et saada head ja kvaliteetset muna. Neil, kel kodus tibusid koorub, pole muret ka lihaga, sest enamasti koorub nii kukk- kui kanatibusid pooleks.
Ära tasub kanade pidamine igal juhul - kana on kõigesööja ning peaaegu kõike, mis inimeste toidulaualt üle jääb, võib kanale anda. Väga vürtsiseid, soolaseid ja liiga hapusid toite siiski anda ei maksa.
Lisaks inimtoidule tuleb kanale üht-teist juurde osta, kuid rahaliselt tuleb siiski soodsam kanu pidada kui poest mune osta. Esimesel kahel aastal muneb kana rohkem, kuid munatoodanguga võib rahul olla kuni viis aastat.
Kristin Nelke-Heinroosi meelest on algajate kanakasvatajate kõige suurem mure infopuudus. Üksikuid eesti keeles ilmunud kaasaegseid kanakasvatuse raamatuid on hobikasvatajal väga raske leida, vahel õnnestub antikvariaadist saada mõni vana ja haruldane käsiraamat. Seepärast tuleb infot hankida mõne tuttava kanakasvataja käest või tõlkida võõrkeeltest.
"Internetis on küll hulganisti muukeelseid lehekülgi kanadest, kuid kanakasvatuse õpetust eesti keeles peaaegu polegi," kurdab Kristin.
Infopuuduse leevendamiseks kutsuti kanahuviliste eestvedamisel mullu ellu Interneti kodulinnufoorum. Kristin on seal üks aktiivseid kasutajaid ja nõuandjaid.
Kanakasvatuse algtõed leiate ajakirja Maamajandus maikuu numbris
