Kaovad koristamata heina toetused
Maaeluministeeriumis on ettevalmistamisel otsetoetuste tingimuste muudatused, mis toovad 2019. aastast kohustuse põllumajandusmaa hooldamisel tekkinud hekseldatud rohi koristada täies ulatuses.
Ministeeriumi kinnitusel aitavad muudatused paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele.
Riik hakkas nn euroheinategu piirama 2015. aastast, kui maaomanik võis põllumajandusmaal hekseldada ja jätta heina maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast kümne protsendi puhul. Tänavuses taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta hein koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.
„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, otsustasime seada 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina“ tegemist tulevikus veelgi piirata.“
Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras.
Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu pool kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.
Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul oli põllumajandusmaa hooldamise eest toetuse maksmise algne eesmärk aidata põllumeestel ebasoodsa turukonjunktuuriga toime tulla, et mitte suunata neid tootma vaid toetuse saamiseks, kuid kohati on sellest kujunenud omaette ettevõtlusvorm. „Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele,“ ütles Tarmo Tamm. „Samas on oluline arvestada, et Eesti riigil on kohustus püsirohumaa säilitamiseks teatud tasemel kogu põllumajandusmaast. Seepärast anname uue nõudega kohanemiseks kaheaastase üleminekuaja, et tootjad saaksid selle aja jooksul oma äriplaani ja tootmisotsused ümber vaadata.“
Otsetoetuste maksmise tingimusi arutati 19. detsembril toimunud põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istungil.
