Kärntõbi pureb üha ohtlikumalt hunte ja ilveseidki
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonnda peaspetsialist Inga Jõgisalu märkis Eesti Päevalehele, et viimastel aastatel on koguni viiendik tabatud hunte olnud kärntõppe nakatunud. "Esialgsetel andmetel on möödunud jahihooajal kärntõve tunnustega hunte kütitud vähemalt 20 isendit ning kärntõves loomi oli vähemalt seitsmes eri hundikarjas," viitas Jõgisalu, et veerandis hundikarjades levib see nakkav ja loomadele piinu valmistav tõbi.
Kärntõppe nakatunud huntidel on tavaliselt keha tagaosa, eriti jalad karvutud ning kaetud mädaste ja sügelevate kärnkoorikutega.
Kui teadaolevalt polnud kärntõbi meil seni veel kaslaste hulka kuuluvaid ilveseid vaevanud, siis viimasel jahihooajal kütiti üks nakatunud loom ja leiti ka kärntõve tunnustega hukkunud emailves koos kahe kutsikaga.
Jõgisalu sõnul on võsavillemid ja ilvesed kärntõppe nakatunud rebaseid ja kährikkoeri murdes.