Kartul tuleb õigel ajal üles võtta
(1)
“Kartul tuleb ikka õigel ajal üles võtta, siis on saak parem,“ innustab Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) teadlane Luule Tartlan kartulivõtuga mitte venitama.
15. septembriks peaksid olema koristatud need toidukartuli põllud, mis asuvad ebsoodsamatel aladel.
Juulikuine põud laastas Kesk- ja Lõuna-Eesti põlde, samas said korralikult vihma kartulipõllud põhjapoolsemates maakondades.
“Nii Põhja- kui Lääne-Eestis tuli korralikult sademeid ja seal on päris ilus kartulisaak. Eriti hea seis on Raplamaa põldudel,“ kinnitab Luule Tartlan.
“Patt oleks nuriseda, kartul kasvab Raplamaal tänavu tõesti väga hästi,” kiidab tuntud kartulikasvataja Kalle Hamburg Kehtna vallast.
Kartulikasvataja ennustab söögikartuli tänavuseks saagiks 43–62 t/ha. Mullu sai Hamburg põualaine tõttu vaid 30 t/ha.
Samas on kartuliteadlase Tartlani hinnangul saagikus kehvem Paide kandis, Jõgeva- ja Viljandimaal ning Suure-Jaanis.
Põuakahjud tõid hariliku kärna
Neil põldudel, kus kasvu algusperioodil ja mugulasaagi moodustamise ajal oli sademeid vähe, võib kartulitel näha harilikku kärna. Ka ei ole sellised kartulid ilusa välimusega ja saagikus on väiksem.
“Midagi hiilgavat tänavu põllul pole, sest vihma saime vähe, kärna on kartulil ka õige natuke,“ räägib Jaagumäe talu peremees Mart Timmi Võrumaalt, kes kasvatab kartulit 103 ha-l. Oma põldude saagikust hindab Jaagumäe talu peremees enam-vähem samaks mis mullu, umbes 35 t/ha.
“Meie kandis tegi põud küll kahju, juulis jäime vihmast ilma ja nüüd on mugulad hoopis väiksemad,“ teatab Rein Pruuli Põltsamaa vallast Lepiku talust. Pruuli lisab, et kartulitel tuli algul 20–30 mugulat pesakonna kohta, aga veepuuduse tõttu need suurt kasvada ei jõudnud.
“Ka meie kartulisaak on tänavu kehvem kui mullu, kohati kaotan kuni 10 tonni hektarilt, sest kartul peab ikka juulikuus vihma saama, aga meil sel ajal vihma ei tulnud,“ räägib Ants Einola Tartumaalt Ülenurme vallast.
Einola kasvatab tavakartulit 16 ha-l, eelmisel aastal oli tema kartuli saagikus 40 t/ha, tänavu ennustab ta 30 t/ha.
“Seemnekartul hakkas augusti keskel pärast vihma küll kõvasti kasvama, aga tavakartuli kasv jäi kesiseks, üksnes põuakindel kartulisort ‘Manitou’ on andnud hea hea saagi,” lisab Einola.
Mahekartulit ohustab lehemädanik
Luule Tartlan toob esile ka maheviljelejate tänavuse mure: kartulipealsed kipuvad nakatuma lehemädanikku.
“Mahepõllumehed ei tee oma põldudel lehemädaniku tõrjet, nii lõigi kartulitele näiteks metsaäärsetel aladel juba varakult lehemädaniku peale,” selgitab teadlane. Ohustatud olid madalamad lohukohad, kus lehemädanik levib kiiremini.
Lehemädanikku kardavad kõik kartulikasvatajad, sest seeläbi võib saagist sootuks ilma jääda.
Ometi ei soovita Tartlan mahekartulist loobuda. Maha tuleks panna eelidandatud seemnekartul, mis hakkaks kohe kasvama, ja valida selline kartulisort, mille mugulate moodustumine on kiire. Näiteks soovitab teadlane Koorti Kartul OÜ paljundatud Ida-Saksamaa kartulisorti ‘Salome’.
Oma kartulikasvuga on aga tänavu rahul TÜ Talukartul liikmed, kelle põldudele on paigaldatud Euroopa Liidu toetuse abiga automaatilmajaamad, mis registreerivad ilmastikumuutusi ja mullanäitajaid.
Saadud andmete põhjal jagavad Jõgeva Sordiaretuse Instituudi töötajad direktor Mati Koppeli eestvedamisel põllumeestele soovitusi lehemädaniku tõrjeks. Kokku on selliseid ilmajaamu paigutatud kümnele põllule.
Iga aastaga vähem
| Aasta | Kartulipõllud (ha) |
| 2000 | 39 900 |
| 2001 | 22 100 |
| 2002 | 16 000 |
| 2005 | 14 000 |
| 2009 | 9 200 |
| 2010 | 9 400 |
| 2011 | 9 200 |
