Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50

 (6)
                     
Maaleht
Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50
Foto: Astrid Lepik

Esimene Maalehe turutabel annab 1987. aasta detsembrikuu kartulikilo hinnaks 50 kopikat. Käesoleva nädala turutabelis on kartuli keskmine hind 50 sendi ringis.

“Turuhinnad. Erasektori kaup”. Sellise pealkirjaga trükimasinakirjas tabel ilmus Maalehe teisele leheküljele 7. jaanuaril 1988.

ENSV Statistika Keskvalitsuse tabelis võrreldi kartuli, värske kapsa, hapukapsa, sibula, peedi, porgandi, hapukurgi, õunte ja muu igapäevase toidukraami hinda 1986. ja 1987. aastal Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva turul.

Tabelist nähtub, et toonagi olid mitmed kaubad Tallinna turul kallimad kui mujal. Näiteks maksis hapukurgikilo 1987. aastal Tallinnas 5 rubla, Tartus 4 rubla ning Pärnus ja Narvas 3 rubla. Samas aga oli sibul Tallinna turul müügil kilohinnaga 70 kopikat, Narvas 90 kopikat, Tartus rubla ning Pärnus koguni 1.50.

Õunakilo eest küsiti Tallinnas ja Tartus 2.50, Narvas 2 rubla ja Pärnus 1.20.

Kõige odavam liha oli 25 aastat tagasi sealiha. Selle kilo maksis kõikjal 4 rubla. Vastupidiselt praegusele trendile oli kanaliha kõige kallim – nii Tartus kui Pärnus oli selle kilohind 6 rubla. Isegi vasikaliha oli odavam: maksis Tallinnas 5.50 ja mujal 5 rubla kilo.

Esialgu ilmus turutabel vaid korra kuus statistikaameti materjalina. Kui järgmisel aastal hakkas Maalehe vahel ilmuma rubriik “Targu talita”, leidis turutabel koha seal. Turuhinnad olid ära toodud iga kuu viimases lehes.

Juba 1990. aastal olid turuhinnad nii kuum teema, et Maaleht avaldas neid koostöös konjunktuuriinstituudiga igal nädalal. Hinnad ise olid aga 1987. aasta omadega üsna sarnased.

1992. aasta tõi kaasa hüper-inflatsiooni. Eriti hästi väljendub see juuni alguse hindades. Tallinna Keskturul maksis kartulikilo 13 rubla, kapsakilo 15, porgandikilo 12, sibulakilo 40 rubla. Sealiha oli kaheks löödud – karbonaad maksis 120 rubla ja ribi 80 rubla kilo.

Ka hinnavahe teiste turgudega oli suuremaks kärisenud. Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Valga turult sai kartulikilo kätte vähem kui 10 rublaga ja lihakilo hinnad provintsis jäid alla 100 rubla.

1992. aasta jaanipäeva lehes jääb turutabel ära ja 2. juuli leht annab hinnad juba kroonides. Kartul 80 senti (Valga) – 1.50 (Tallinn, Nõmme) kilo; porgand 80 senti (Valga) – 2 krooni (Tallinna Keskturg); seakarbonaad 12–15 krooni kilo, ribi 8–12 krooni.

Esimene turukommentaar ilmus Maalehte 1995. aasta septembris Toivo Räägeli sulest.

“September algas paljudel lisakulutustega. Tallinnas kallinesid saiad-leivad, või ja munad.

Leiburi ASist vastati, et saiade ligi 10% hinnatõus on põhjustatud nisujahu 17% kallinemisest,” kirjutab kommentaator.

Mõne aja pärast võeti Toivo Räägel Maalehe palgale ning turul toimuv – tabelid, kommentaarid, graafikud – täitis paaril järgmisel aastal terve lehekülje.

Viimaseid kroonihindu näeme 2010. aasta lõpul: kartul 4 (Valga) – 8 (Tallinn, Nõmme) krooni kilo, värske kapsas 7–12, hapukapsas 16–30, porgand 8–15; seakarbonaad 55–76 ja searibi 45–60 krooni kilo.

Pilt poleks täielik ilma esimeste eurohindadeta. Eelmise aasta jaanuari algul maksis kartulikilo turgudel 35–50 senti, kapsas 51–77 senti, porgand 60–96 senti, hapukapsas 1.03–1.60, seakarbonaad 3. 52 – 4.86, searibi 2.70–3.83.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Range toiduohutus jätab tarbija praest ilma
Urmas Sepp peab tukkuvale pullikesele selgeks tegema, et nüüd tuleb paar sammu edasi astuda ja siis võib edasi magada.
Eestis ei tohi lihaveist müügiks tappa kodustes tingimustes. Samas võib suurte loomade tapamajja viimine olla absurdselt keeruline ja kulukas.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.