Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50

 (6)
                     
Maaleht
Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50
Foto: Astrid Lepik

Esimene Maalehe turutabel annab 1987. aasta detsembrikuu kartulikilo hinnaks 50 kopikat. Käesoleva nädala turutabelis on kartuli keskmine hind 50 sendi ringis.

“Turuhinnad. Erasektori kaup”. Sellise pealkirjaga trükimasinakirjas tabel ilmus Maalehe teisele leheküljele 7. jaanuaril 1988.

ENSV Statistika Keskvalitsuse tabelis võrreldi kartuli, värske kapsa, hapukapsa, sibula, peedi, porgandi, hapukurgi, õunte ja muu igapäevase toidukraami hinda 1986. ja 1987. aastal Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva turul.

Tabelist nähtub, et toonagi olid mitmed kaubad Tallinna turul kallimad kui mujal. Näiteks maksis hapukurgikilo 1987. aastal Tallinnas 5 rubla, Tartus 4 rubla ning Pärnus ja Narvas 3 rubla. Samas aga oli sibul Tallinna turul müügil kilohinnaga 70 kopikat, Narvas 90 kopikat, Tartus rubla ning Pärnus koguni 1.50.

Õunakilo eest küsiti Tallinnas ja Tartus 2.50, Narvas 2 rubla ja Pärnus 1.20.

Kõige odavam liha oli 25 aastat tagasi sealiha. Selle kilo maksis kõikjal 4 rubla. Vastupidiselt praegusele trendile oli kanaliha kõige kallim – nii Tartus kui Pärnus oli selle kilohind 6 rubla. Isegi vasikaliha oli odavam: maksis Tallinnas 5.50 ja mujal 5 rubla kilo.

Esialgu ilmus turutabel vaid korra kuus statistikaameti materjalina. Kui järgmisel aastal hakkas Maalehe vahel ilmuma rubriik “Targu talita”, leidis turutabel koha seal. Turuhinnad olid ära toodud iga kuu viimases lehes.

Juba 1990. aastal olid turuhinnad nii kuum teema, et Maaleht avaldas neid koostöös konjunktuuriinstituudiga igal nädalal. Hinnad ise olid aga 1987. aasta omadega üsna sarnased.

1992. aasta tõi kaasa hüper-inflatsiooni. Eriti hästi väljendub see juuni alguse hindades. Tallinna Keskturul maksis kartulikilo 13 rubla, kapsakilo 15, porgandikilo 12, sibulakilo 40 rubla. Sealiha oli kaheks löödud – karbonaad maksis 120 rubla ja ribi 80 rubla kilo.

Ka hinnavahe teiste turgudega oli suuremaks kärisenud. Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Valga turult sai kartulikilo kätte vähem kui 10 rublaga ja lihakilo hinnad provintsis jäid alla 100 rubla.

1992. aasta jaanipäeva lehes jääb turutabel ära ja 2. juuli leht annab hinnad juba kroonides. Kartul 80 senti (Valga) – 1.50 (Tallinn, Nõmme) kilo; porgand 80 senti (Valga) – 2 krooni (Tallinna Keskturg); seakarbonaad 12–15 krooni kilo, ribi 8–12 krooni.

Esimene turukommentaar ilmus Maalehte 1995. aasta septembris Toivo Räägeli sulest.

“September algas paljudel lisakulutustega. Tallinnas kallinesid saiad-leivad, või ja munad.

Leiburi ASist vastati, et saiade ligi 10% hinnatõus on põhjustatud nisujahu 17% kallinemisest,” kirjutab kommentaator.

Mõne aja pärast võeti Toivo Räägel Maalehe palgale ning turul toimuv – tabelid, kommentaarid, graafikud – täitis paaril järgmisel aastal terve lehekülje.

Viimaseid kroonihindu näeme 2010. aasta lõpul: kartul 4 (Valga) – 8 (Tallinn, Nõmme) krooni kilo, värske kapsas 7–12, hapukapsas 16–30, porgand 8–15; seakarbonaad 55–76 ja searibi 45–60 krooni kilo.

Pilt poleks täielik ilma esimeste eurohindadeta. Eelmise aasta jaanuari algul maksis kartulikilo turgudel 35–50 senti, kapsas 51–77 senti, porgand 60–96 senti, hapukapsas 1.03–1.60, seakarbonaad 3. 52 – 4.86, searibi 2.70–3.83.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.