Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50

 (6)
                     
Maaleht
Kartuli hinda märgitakse ikka sama arvuga – 50
Foto: Astrid Lepik

Esimene Maalehe turutabel annab 1987. aasta detsembrikuu kartulikilo hinnaks 50 kopikat. Käesoleva nädala turutabelis on kartuli keskmine hind 50 sendi ringis.

“Turuhinnad. Erasektori kaup”. Sellise pealkirjaga trükimasinakirjas tabel ilmus Maalehe teisele leheküljele 7. jaanuaril 1988.

ENSV Statistika Keskvalitsuse tabelis võrreldi kartuli, värske kapsa, hapukapsa, sibula, peedi, porgandi, hapukurgi, õunte ja muu igapäevase toidukraami hinda 1986. ja 1987. aastal Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva turul.

Tabelist nähtub, et toonagi olid mitmed kaubad Tallinna turul kallimad kui mujal. Näiteks maksis hapukurgikilo 1987. aastal Tallinnas 5 rubla, Tartus 4 rubla ning Pärnus ja Narvas 3 rubla. Samas aga oli sibul Tallinna turul müügil kilohinnaga 70 kopikat, Narvas 90 kopikat, Tartus rubla ning Pärnus koguni 1.50.

Õunakilo eest küsiti Tallinnas ja Tartus 2.50, Narvas 2 rubla ja Pärnus 1.20.

Kõige odavam liha oli 25 aastat tagasi sealiha. Selle kilo maksis kõikjal 4 rubla. Vastupidiselt praegusele trendile oli kanaliha kõige kallim – nii Tartus kui Pärnus oli selle kilohind 6 rubla. Isegi vasikaliha oli odavam: maksis Tallinnas 5.50 ja mujal 5 rubla kilo.

Esialgu ilmus turutabel vaid korra kuus statistikaameti materjalina. Kui järgmisel aastal hakkas Maalehe vahel ilmuma rubriik “Targu talita”, leidis turutabel koha seal. Turuhinnad olid ära toodud iga kuu viimases lehes.

Juba 1990. aastal olid turuhinnad nii kuum teema, et Maaleht avaldas neid koostöös konjunktuuriinstituudiga igal nädalal. Hinnad ise olid aga 1987. aasta omadega üsna sarnased.

1992. aasta tõi kaasa hüper-inflatsiooni. Eriti hästi väljendub see juuni alguse hindades. Tallinna Keskturul maksis kartulikilo 13 rubla, kapsakilo 15, porgandikilo 12, sibulakilo 40 rubla. Sealiha oli kaheks löödud – karbonaad maksis 120 rubla ja ribi 80 rubla kilo.

Ka hinnavahe teiste turgudega oli suuremaks kärisenud. Jõhvi, Pärnu, Rakvere, Viljandi ja Valga turult sai kartulikilo kätte vähem kui 10 rublaga ja lihakilo hinnad provintsis jäid alla 100 rubla.

1992. aasta jaanipäeva lehes jääb turutabel ära ja 2. juuli leht annab hinnad juba kroonides. Kartul 80 senti (Valga) – 1.50 (Tallinn, Nõmme) kilo; porgand 80 senti (Valga) – 2 krooni (Tallinna Keskturg); seakarbonaad 12–15 krooni kilo, ribi 8–12 krooni.

Esimene turukommentaar ilmus Maalehte 1995. aasta septembris Toivo Räägeli sulest.

“September algas paljudel lisakulutustega. Tallinnas kallinesid saiad-leivad, või ja munad.

Leiburi ASist vastati, et saiade ligi 10% hinnatõus on põhjustatud nisujahu 17% kallinemisest,” kirjutab kommentaator.

Mõne aja pärast võeti Toivo Räägel Maalehe palgale ning turul toimuv – tabelid, kommentaarid, graafikud – täitis paaril järgmisel aastal terve lehekülje.

Viimaseid kroonihindu näeme 2010. aasta lõpul: kartul 4 (Valga) – 8 (Tallinn, Nõmme) krooni kilo, värske kapsas 7–12, hapukapsas 16–30, porgand 8–15; seakarbonaad 55–76 ja searibi 45–60 krooni kilo.

Pilt poleks täielik ilma esimeste eurohindadeta. Eelmise aasta jaanuari algul maksis kartulikilo turgudel 35–50 senti, kapsas 51–77 senti, porgand 60–96 senti, hapukapsas 1.03–1.60, seakarbonaad 3. 52 – 4.86, searibi 2.70–3.83.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (6)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Fortin Bley
Fortin Bley sõnul saavad kõik Elevandi­luuranniku väike­tootjaid aidata sellega, kui eelistavad õiglase kaubanduse märki kandvaid tooteid.
Eestit külastanud Elevandiluuranniku kakaokasvataja Fortin Bley ütleb, et kui anda väikefarmeritele võimalus oma töö eest ausat hinda saada, paraneb elujärg ja kakaokriisi pole vaja karta.
Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel
Kostivere Lihatööstuse omanik Allan Kool (vasakul) ja tegevjuht Marco Pärtel usuvad, et tuliuue sisseseadega tuliuues hoones asuv tööstus saab peagi võimeka koostööpartneri, kelle abil hakata kasumlikult toodangut väljastama.
PRIAlt 600 000 eurot toetust saanud, kokku 1,5 miljonit eurot maksma läinud lihatööstuse käivitamine Kostiveres viibib, sest konkurentsi tihenemise tõttu tuleb omanikel algne turustrateegia ümber mängida.
 dolomiitreljeef
Koos rahandusministeeriumi hoonega lammutatakse ka selle peafassaadil olev eesti modernismi klassiku skulptor Edgar Viiese haruldane dolomiitreljeef.
Leonhard Lapin nimetab rahandusministeeriumi hoone ning eriti peafassaadi dolomiitreljeefi lammutamist talibanlikuks barbaarsuseks. Riiklik kinnisvaraettevõte põhjendab seda efektiivsusega.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
1981. aastal seisis vabaõhumuuseumi praegune direktriss Merike Lang Kallastel sellesama peipsivene maja akende all, mis nüüd on vabaõhumuuseumis.
Sel laupäeval tuleb Eesti Vabaõhumuuseumis suisa kahekordne pidu – uksed avavad peipsivene maja ja setu talu. Selle sündmuseni jõudmiseks kulus aga enam kui kolm
kümnendit vaeva.