Kartuli-lehemädaniku nakkus säilib mullas neli aastat
Kuna oospoorid säilivad mullas elujõulisena kuni 4 aastat, siis ei ole soovitatav maadele, kus sellel aastal on tugev lehemädanikunakkus, kartulit enne 4 aasta möödumist panna.
Kartulisortide võrdluskatses oli selgelt näha sortide lehemädanikukindlus. Kõige haiguskindlamad sordid oli 5. augustiks lehemädanikust puutumata, ühel praeguse hetke populaarseimal sordil Princess oli lehemädanik hävitanud 90 % lehestikust. Korraliku saagi saamiseks vajavad ka lehemädanikukindlamad sordid lehemädanikutõrjet. Neid võib aga pritsida tavapärasest 1-2 päeva pikema intervalliga. Enamus Jõgeval aretatud kartulisorte kuuluvad haiguskindlamate sortide hulka. Seevastu lehemädanikuõrnemaid sorte peab pritsima 1-2 lühema intervalliga kui on antud fungitsiidide kasutamise juhendis. Seega tuleks praegustes lehemädanikule soodsates oludes vastuvõtlikke sorte pritsida isegi iga 5-6 päreva tagant.
Kartuli-lehemädaniku tõrjeks kasutatavate fungitsiidide katses olid võrdluses peaaegu kõik Eestis registreeritud lehemädanikutõrje preparaadid 13 erinevas variandis. Fungitsiidid erinevad oma tõrjeomadustelt ja mõjuviisilt. Efektiivse lehemädanikutõrje tegemiseks tuleb vastavalt lehemädaniku- ja ilmastikuoludele ning kartulitaimede kasvujärgule valida sobivaimad fungitsiidid. Parima tõrjeefekti tagas fungitsiidide Ridomil Gold ja Ranman kasutamine.
Kartuli seemnekasvatuses on kujunenud viimastel aastatel tõsiseks probleemiks viirushaigused, mille üheks põhilisteks levitajateks on lehetäid. Viirushaiguste leviku tõkestamiseks on seni pealmiselt kasutatud seemnepõldudel pealsete varajast eemaldamist, kuid Jõgeva SAI - s toimuv monitooring näitab, et lehetäisid võib olla arvestaval hulgal juba varajases kasvufaasis, millal pole veel võimalik pealseid eemaldada. Seega on hetkel peamiseks viirushaigustest hoidumise võimaluseks intensiivne keemiline tõrje insektitsiididega, kuid viimasel ajal on ühe alternatiivse võimalusena esile kerkimas mineraalsete õlide kasutamine. Lehepinnale jääv õlikiht on sellisel juhul lehetäidele takistuseks
Üha enam hinnatakse kartulisortide juures kvaliteeti, teiseks oluliseks näitajaks on tõusnud haiguskindlus ja kolmandal kohal on saak. Sellistest kriteeriumitest lähtuvalt on aretatud kartuleid läbi aegade ka Jõgeval. Põllupäevalistel oli võimalus näha kartuli katset 42 sordiga, mille alusel hinnatakse erinevaid sorte põhinäitajate osas. Erinevate sortide haiguskindluse võrdlust oli huvilistel võimalik ka oma silmaga näha. Teised näitajad selguvad hiljem ning leiavad kajastamist meie kodulehel www.sordiaretus.ee nõuanderubriigis.
Jõgeva SAI seemnekartuli põllul olid vaatamiseks väljas 15 erineva sordi mugulad ning proovikoristuse põhjal leitud ka ha saagid. Hiliste ja varajaste sortide saak varieerus üsna suurts piirides, ulatudes 21,0 kuni 68,0 t/ha.
Teadupärast on aedhernes kultuur, mis vajab toestamist ning seetõttu oli rajatud katse selgitamaks kultuure, mis selleks otstarbeks sobiksid. Nagu rajatud katse näitas võib ka kõrgekasvuliste aedhernesortide toestamiseks kasutada suviteravilja. Millisele hernesordile millist liiki teravili tugikultuuriks kõige paremini sobib selgub katsete käigus, sest lisaks toestamisele on eesmärgiks selgitada ka millised kombinatsioonid on seemnekasvatuse puhul kombainiga koristamiseks kõige sobivamad.
Teiseks huvipakkuvaks küsimuseks on, kuidas aedherne rohelisi kaunu pikemal ajavahemikul tarvitada saab. Üheks võimaluseks on külvata lihtsalt erineva valmimisajaga sorte ning tagada sellisel moel kaunte saak pikemaks ajaks. See on heaks alternatiiviks viisile, et hernest külvataks suve erinevatel aegadel uuesti.
Sojauba on kõrgelt hinnatud valgurikas kultuur, mida kasvatatakse maailmas laialdaselt ning mille kasvatamise vastu on tekkinud suur huvi ka Eestis. Kuna töötleval tööstusel on tõsine huvi kohapeal kasvatatud sojaoa vastu, siis on Jõgeval alustatud selle kultuuri aretust ning tegeletakse agrotehnika uurimisega. Kõik soovijad said ka omale raamatu "Sojauba, kasvatamise võimalused Eestis ja kasutamine".
Jõgeva Sordiaretuse Instituudis toimus 5.augustil kartuli ja köögiviljakasvatajatele suunatud õppepäev. Õppepäeval leidsid käsitlemist antud valdkonnas olulised teemad nagu kartuli lehemädaniku ja viirushaiguste levik ning tõrje, erinevate sortide omavaheline võrdlus, aedherne tugikultuuri ja koristuskonveieri katse, sojauba ja selle kasvatamise eripära ning köögiviljade erinevad sordid ja agrotehnika.
Pilte õppepäevast saate vaadata siit
Margus Ess, Jõgeva Sordiaretuse Instituut seemnekasvatuse agronoom
