“Kivikammiga ei saa isegi mitte kivisid korjata,” lisas ta.
Taimekasvatuse konsulent Veeve Kaasik märkis, et rasket pinnast võib pidada selle kevade eripäraks. “Talv ei külmetanud maad ära ja maa jäi kergitamata. Seal, kus maa on niiske ja raske, on ka risk, et saak ei tule kõige parem,” lausus Kaasik. “Mina ise panin oma varase kartuli ikka läbi häda maha,” tunnistas ta.

Guido Lindmäe arvas, et raske pinnas kartuli mahapanekut ei takista, sest tänapäeval on kasutada erinevaid harimisriistu. Sügisese saagi kohta ei osanud Lindmäe aga veel midagi ennustada.
Veeve Kaasiku sõnul annab iga muld erineva saagi ning üks ja seesama sort võib olla sõltuvalt kasvumaast erineva maitsega. “Selge on see, et kes tahab vara kartulit saada, peab ka vara kartuli maha panema. Ja varane kartul peab juba maas olema — mis vara pandud, see vara tuleb,” ütles Kaasik.

Kartulikasvatusteadlane Luule Tartlan, kes esmaspäeval Saarte Häälega vesteldes oli parasjagu Raplamaal Kalle Hamburgi kartulipõllul, tõdes, et sealsel põllul oli probleemiks mahasadanud kõva vihm, mis oli kartulimaa üle ujutanud ega lasknud seemet mulda panna.
Savimaade harimisel tuleb Tartlani sõnul lähtuda vanadest põhitõdedest — harida tuleb siis, kui niiskus on sobiv. “Kui mullatükid ilusasti pudenevad, siis tuleb alustada ja teha kiiresti, et maa ülearu ära ei kuivaks. Seda momenti tuleb passida, aga kõik vanad põllumehed oskavad seda hästi,” lausus Tartlan.