“‘Satina’ pealsed on mul tavaliselt rinnuni, aga tänavu vaid põlvini,” räägib mees, kes esmaabi korras on sunnitud oma põlde aeg-ajalt niisutama, vedades selleks voolikut jõest mitme kilomeetri kaugusele põllule.

Hamburg kasvatab Mõõla talus umbes 1300 tonni kartulit, nüüd prognoosib ta tunduvalt väiksemat saaki.

Kuumus kimbutab kõiki kartulikasvatajaid

“Tänavune kartulisaak ei tule kindlasti nii hea kui mullu ja seetõttu ei müüda kartulit enam nii odavalt kui eelmisel aastal,” hoiatab aasta põllumees Mart Timmi. Ta kasvatab Võrumaal kartulit 100 hektaril ja on päris murelik, sest alates jaanipäevast pole Võrumaal pea grammigi vihma tulnud.

“Kriitiline piir pole meil veel käes, põld on roheline, aga kui tuleb veel kaks nädalat sellist ilma, siis võtab põud saagi ära.”

Ehkki juunikuus said korralikku vihma Võru ja Haanja piirkond, Valgamaa, Peipsi-äärne ala, Mäetaguse piirkond Ida-Virumaal ja Rakvere ümbrus, ootavad sealsed kartulikasvatajad nüüd pikisilmi uut vihmaperioodi.

Otslava Kartuli OÜ juhatuse liige Priit Landman Jõgevamaalt Tabivere vallast kinnitab samuti, et ilmad on nende kartulipõldude jaoks liiga kuumad olnud. “Varajasel kartulil pole midagi viga, aga hilised sordid juba kannatavad kergelt kuiva tõttu,” kurdab Landman.

TÜ Talukartul juhatuse esimees Gustav Põldmaa, kes ise kasvatab kartulit Väike-Maarja ja Laekvere vallas, on optimistlikum. “Kartul on praegu väga ilus, aga kui vihma ei saa, läheb raskeks,” räägib ta.

TÜ Talukartul on juba kümme aastat tegutsenud, ühendades kartulikasvatajaid üle Eesti. Kui ühes piirkonnas ikaldubki, siis teisest saab korraliku saagi ja lepingupartnereid nad alt ei vea.

“Aastas müüme pestud ja pakendatud kartulit umbes
10 000 tonni. Kui me poleks omal ajal ühistut moodustanud, oleks pooled meie liikmed tänaseks kartulikasvatuse lõpetanud ja kodumaist kartulit oleks hoopis vähem müügil,” rõhutab Põldmaa.

Kartulikasv on liigsoojuse mõjul peatunud

“Kuumus ja niiskusepuudus panid kartulikasvu täielikult seisma,” selgitab Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) kartuliteadlane Luule Tartlan. Tema hinnangul on olukord hullem nendel põldudel, kus kartul pandi maha hiljem.

“Kes panid kartuli maha mai lõpul, nende kartulipealsed on vaid 20–25 cm kõrgused ja saavad kuumusega kõige rohkem kannatada. Ainult vihm suudab asja parandada,” räägib Tartlan. EMVI katselappidel on näha, et mai algusest kuni kuu keskpaigani maha pandud kartulile on jagunud piisavalt niiskust ja mugulate arv pesas on korralik.

“Kartuli seis on praegu rahuldav,” võtab EMVI teadlane hetkeolukorra kokku. Samas kritiseerib ta, miks riik ei toeta niisutussüsteemide rajamist meie põldudele. “Et saada korralikku kartulit ja suuri saake, on vaja põldudele rajada statsionaarsed niisutussüsteemid, nagu on Saksamal, Soomes või Taanis,” ütleb Tartlan.

Hea on aga see, et kõrge temperatuuriga on kartulitel vähem lehetäisid, samuti pole Põhja-Eesti põldudel kartulimardikaid eriti märgatud.

Kui hilise kartuli saak sõltub vihmast, siis varajane kartul, mis valmis enne suurt kuumalainet, on küll väga ilus ja korralik. Eriti hea saagi andsid varajastest sortidest Tartlani sõnul ‘Flavia’ ja ‘Arcona’.