Kartulivõtt käib kiirabikorras
"Praegu teen maaparandust, ekskavaator kaevab kartulipõllul, et saaks veest lahti ja maa kuivemaks," rääkis Ülenurme valla Einola talu peremees Ants Einola nädal tagasi. "Veerand kartulist võibki jääda võtmata, osa põldudest on siiani märjad ning mõnel põlluosal saak mädanenud."
Kuigi juba paar nädalat oli viimastest vihmadest möödas, ei kannatanud põllud ikka veel kombaini. Isegi jalgsi võis kohati põlvini sisse vajuda. Siin-seal helkis vagude vahel vesi.
Kopp kartulipõllul
Et päästa, mis veel päästa annab, kutsus Einola, kes õppinud agronoomina pikka aega ka melioraatorina töötanud, kohale OÜ Ülenurme Teed töömehed koos laadurekskavaatoriga New Holland.
Ülenurme töömehed Arne Paavo ning Jaak Unt uurisid koos Einolaga Reola külla jääva 10 ha suuruse rendipõllu ääres kaardilt, kus dreenid täpselt jooksevad, et kopp õiges kohas maasse lüüa. Kopaga tehtud augus labidaga alumisi kihte kaevates ilmus peagi ka dreenitoru nähtavale. "Kui dreenid on umbes ning vesi ei jookse, peseme dreenipesijaga läbi," selgitas Einola. "Põllu teises servas kadus pinnavesi kohe pärast läbipesu."
Enam kui 40 aastat agronoomiaga tegelnud mees ei mäleta, et varem niiviisi kartulit põllult päästa on tulnud. Aga maaparandussüsteemid on vanaks jäänud ega toimi enam korralikult. Sellelgi põllul pandi torud maasse üle 40 aasta tagasi.
Nädal tagasi oli Einolal 40 hektarist kartul võetud viieteistkümnel. Kui kuival aastal sai kombainiga päevas võtta kuni paar hektarit, siis tänavu kümne tunniga hektar-poolteist.
Saak iseenesest on kasvanud vägev, parematel lappidel isegi üle 40 t/ha, ent sellest läheb sorteerimisega mitu tonni maha. "Palju järgi jääb, ei tea, kartul kasvas kohati üleliia suureks ning liigniiskuse tõttu on õrn säilima."
Teine Ülenurme valla kartulikasvataja Peeter Leppik tunnistas samuti, et kartulivõtt edeneb visalt. Tal oli nädala eest vaid 7 ha 55st võetud. "Täna istusime juba viis korda kombainidega sees, viisime seejärel masinad teisele põllule," märkis Leppik. Sellise tempoga võib kartulivõtt kesta oktoobri lõpuni.
Kartuli omahind tuleb tänavu kolmandiku võrra mullusest kõrgem, oletas Leppik. Omajagu aitas sellele kaasa kasvuaegne märg ilm, mil ta ainuüksi lehemädanikutõrjet tegi kuus korda. Kahel korral seejuures paremate taimekaitsevahenditega ja siis oli kulu isegi üle 1000 kr/ha kohta.
Kaod on suured
Jõgevamaal Torma vallas 7 ha kartuleid kasvatava Torma Tuhlis OÜ juhataja Kalev Tähepõld arvestas, et ühe hektari lehemädaniku tõrjeks ühel korral kulus 700 krooni. Tõrjekordi oli aga viis. "Tänavu said just need karistada, kes tõrje tegemata jätsid, muidu kui on kuiv suvi, pole saagikuses ja säilimises suurt vahet," toonitas Tähepõld.
Saaki peab ta heaks, kindlasti üle 30 t/ha tuleb ära. Õnneks juhtus tänavu põld olema ka paraja langusega nõlval. Nii ei jäänud see vee alla.
Sama valla Võtikvere küla mees Mati Vesiko, kel oma tarbeks kümnendik hektarit kartulit maas, võtab kartulit esiajaloolisel moel, ajab hobusega vaod lahti. "Hargiga, millega muidu kartuleid muldan, ajan vao keskelt lahti, hobukartulivõtumasin ei löö mulda laiali, nii märg on," märkis ta. Nii jääb küll palju mugulaid mulda ja kaod on suured, ehk oma 20-30%.
Hiiumaa suurim kartulikasvataja Viljam Heinma, kel Pühalepa ja Käina valla maadel 40 ha ringis kartulit, arvas, et tänavu jäävad mugulad viielt-kuuelt hektarilt võtmata, sest need on juba maas mädanenud. Erinevalt mandrirahvast peab ta tänavust aastat ometi mullusest paremaks. "Eelmisel aastal võttis vesi mul pool saagist, tänavu kokku ehk vaid kolmandiku."
Enne kevadet saab otsa
Heinma hinnangul on tänavu mujal Eestis vist sama hull lugu kartuliga, kui Hiiumaal oli eelmisel aastal. Mõne päeva eest oli Heinmal üle poole kartulist koristatud ja saagikuse arvas olevat 30-40 t/ha. Veel lisas mees, et kindlasti on üle Eesti ka palju neid, kel tänavuse kartuliaasta kohta pole ühtegi paha sõna öelda, ka kättesaamisega pole muret. Kas või neil, kel kergemad liivasemad maad või kartulipõld kallakul.
MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimehel Kalle Hamburgil Kehtna vallas Raplamaal oli viie päeva eest 30 hektarist kartulist võetud poole ringis.
"Maad on nii pehmed, et kombainid vajuvad pidevalt sisse ja neid tuleb mitme traktoriga välja tõmmata. Vaid kahel võtmispäeval pole seni seda tegema pidanud," rääkis Hamburg läinud reedel.
Teades üldist pilti, peab ta tänavust kartuliaastat Eestis siiski üsna nutuseks. Seda mitte saagikuse poolest, aga lisaks sellele, et osadelt põldudelt jääb kartul võtmata liigniiskuse või maasse mädanemise tõttu, ei pruugi see ka hästi säilida.
"Lehemädanik oli tänavu agressiivne ning kasvatajatel, kes seda kontrolli alla ei saanud, tekib probleeme säilitamisega," selgitas Hamburg.
Hamburg on kindel, et kui eelmisel aastal jätkus kodumaist kartulit kevadeni, siis sedakorda saab see varem otsa. "Tuntav on ka surve hinnatõusuks kasvatajate poolt," nentis ta. "Seepärast on rahval majanduslikult otstarbekas piisavad talvevarud juba sügisel ära osta."
Samas andis Hamburg nõu - kui pole just usaldusväärne kasvataja - veidi oodata, vähemalt kuu aegagi. Siis on võimalus kehvasti säilivat kartulit saada väiksem.
Väiketootjatele või oma tarvis kasvatajatele, kes lehemädanikutõrjet ei viitsi teha, soovitas Hamburg soetada edaspidi lehemädanikukindlaid sorte. Et poleks vaja teha tühja tööd.