Töö läks maksma 227 000 eurot. Raha saadi peamiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. 

Uuendatud rajatised avati 1. juunil ning juba 27. juunil varises sisse Emalätte koobas.

"Vanad trepid moodustusid pinnasele asetatud betoonplaatidest, mis hajutasid käijate keharaskuse ühtlaselt kogu pinnasele," rääkis sihtasutuse Hiite Maja juhatuse liige Tiit Kaasik. 

"Uued trepid aga toetuvad maasse kaevatud postidele ja kogu raskus ning käimisest tekkiv vibratsioon koondub vaid nendele postidele." 

Liiga palju rammimist?

Trepipostid võisid Kaasiku sõnul kahjustada koopa vasakut serva, mis varises juba maikuus, see serv aga oli oluline tugi kogu koopakaarele.

Kaasiku sõnul tõi RMK uute treppide ehitamise ettekäändeks asjaolu, et vanad ja kohati lääpa vajunud betoonastmed ei olnud enam turvalised. "Ma ei ole küll kuulnud, et neil astmetel oleks keegi kunagi kukkunud ja end vigastanud. Taevaskotta tulija peab ju arvestama, et siin on vaja kohati ettevaatlik olla," leiab Kaasik.

Kogu uuenduskuur on tema sõnul läbi viidud linnainimeste mugavusi ja meelelahutusvõimalusi silmas pidades. Ka uued kapitaalsed kõnniteed meenutavad pigem väiksemaid sõiduteid, seni Taevaskoda iseloomustanud vaiksed ja pehmed metsarajad on kadunud.

"Killustiku ja kruusa paigaldamise põhjusena tõi RMK vajaduse kaitsta puujuuri jalakäijate jalgade surve eest, kuid ATVdega siia kruusa vedades tekitati juurtele kardetavasti rohkem kahju, kui inimeste jalad seda iial teinud on," nentis ta. 

Aastas külastab Taevaskoda üle 30 000 inimese. Järsakupiirded on mõistagi vajalikud, kuid miks neid on rajatud ka kohtadesse, kus mingit järsakut ei ole, küsis Kaasik samuti. 

Kuna maausulistele on Taevaskoda Lõuna-Eesti peamine pühapaik ja selle pühaduse allikaks on just maapind, siis oleks RMK pidanud maausuliste meelest olema vaiade püha maa sisse rammimisega tagasihoidlikum. Kõneka (ja nüüdseks juba iroonilise) näitena toob Kaasik varinguohu eest hoiatava sildi, mis on paigaldatud vahetult Emalätte äärde püstitatud posti otsa. Miks ei võinud seda silti panna Emalätte juurde niikuinii rajatud trepipostide külge, miks pidi püha allika naabrusse kaevama veel ühe posti? 

Arvukatel infotahvlitel (mõistagi asuvad needki postide otsas) meenutatakse Taevaskojas pidutsemas käinud mõisasaksu ning siin filmitud kaadreid "Viimsest reliikviast", kuid pole mainitud, et tegu on maausuliste pühapaigaga. Veelgi imelikum on Kaasiku meelest asjaolu, et tahvlitel ei ole võideldud nimede nõlvadele kraapimise, Taevaskoja ammuse probleemi vastu. Ainus märkus, et selline tegevus keelatud, on väikeses kirjas ära toodud parklas asuval infotahvlil.

"Mul on tunne, et Emaläte läks meie juurest lihtsalt minema. Kogu Taevaskoda on uute rajatistega just nagu vangi pandud," sõnas Kaasik. Rahvapärimuses on rändavad veekogud üsna tuntud ning enamasti ei tähenda nende lahkumine midagi head.

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denks ütles, et uued trepid ei saanud olla varingu põhjustajaks. 

Mingit rammimist polnudki

"Kuna pinnas oli pehme, siis poste ei rammitud," põhjendas Denks. "Tormi ja kõva vihmaga hakkasid liikuma hoopis koopa kohal kasvanud suured puud, see tõigi kaasa varingu. Sama palju vibratsiooni, nagu maapinnale annab trepipost, põhjustab ka näiteks koopaseintele nimede kraapimine."

Denks nõustus, et nimede kraapimise keeld võiks Taevaskojas olla senisest paremini välja toodud. "Emalätte juures oli varinguohu silt ja see tähendab, et lättele ei tohi tegelikult üldse ligi minna," märkis ta. "Aga maausulised põletasid koopas küünlaid ja jätsid plekist küünlaaluseid koopasse. Ilmselgelt ei mõjunud see liivakivile hästi, kui sealset niiskust vahepeal kuivatati. Kuid kõike ei jõua ju ära keelata, inimeste enda mõtlemisvõime loodetavasti ikka säilib."

Kokkuvarisenud Emalätet lahti ei kaevata, allikas uhab koobast praegu täitva liiva aja jooksul ise Ahja jõkke. Kohalike elanike meelest tuleks aga koristada koopasuud praegu risustavad murdunud puud - need mõjuvad masendavalt. Denksi sõnul sõltub see, mis puudega ette võetakse, ekspertiisi tulemustest.


Emaläte
- Koobas Väikeses Taevas­kojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal.
- Suudme osas oli koobas üle 2 meetri kõrge ja 8 meetrit lai. Koopa sügavus oli 14 meetrit, selle lõpus asus allikas.
- Allikal arvati olevat silmanägemist parandav toime ning soodne mõju pereõnnele.
- 27. juunil varises koobas sisse.

Allikas: Vikipeedia