Kas lihaveistele tuleb tõesti karjamaale kuut teha?
Enamik Eesti lihaveiseid on vabapidamisel ja eelistab iga ilmaga õues olemist laudas pikutamisele. Nüüd tegi aga veterinaar- ja toiduamet (VTA) ühele Võrumaa talunikule trahvi sellepärast, et tal pole oma lihaveiste jaoks lauta.
“Ju tahetakse teha näidishukkamine ja mina olen esimene,” arvab Haanja valla Piipsemäe talu peremees Sulev Kraam. Trahv oli küll 3000 krooni (191.73 €), kuid karistuseks jääb mees ilma ka viiest protsendist kõigist PRIA toetustest, mis tähendab 40 000kroonist kahju aastas.
Kui pretsedent on loodud, võivad paljud lihaveisepidajad trahvikviitungit oodata.
Kraam on mahetootja, kes lihaveiseid pidanud juba kümme aastat. Esimestel aastatel, kui loomi oli vähe, mahtusid nad vanasse lauta ära. Nüüdseks on aga kari kasvanud 28 peani ja laut on nende jaoks kitsaks jäänud. Nii ongi veised juba aastaid iga ilmaga väljas olnud ja selleks ka paksu kasuka selga kasvatanud.
“Mahekontrollid käivad mul igal aastal ja seni pole probleemi olnud,” väidab talunik, kelle loomadel pole aastaringsest õueelust haigusi ega hukkumisi tekkinud.
Asi tõusis päevakorda mullu jaanuaris, kui Kanal 2 näitas Reporteri saates Piipsemäe lihaveiseid ja lambaid, kes olid talvel väljas. Selle peale saatis loomakaitse selts veterinaar- ja toiduametile (VTA) kaebuse ning palus kontrollida loomapidamise tingimusi.
Laudaehituseks anti ainult 5 päeva aega
Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn tuli 28. jaanuaril kohale ja leidis, et 130 lambal ja kahel hobusel on võimalik ebasobivate ilmastikutingimuste eest lauta varjuda, veistel aga mitte.
“Sel päeval oli üle 30 kraadi külma ja puhus põhjatuul, loomadel polnud aga varjumisvõimalust,” meenutab ta. “Nad elasid sellised tingimused üle ainult tänu sellele, et saavad head sööta.”
Ametnik tegi ettekirjutuse, milles käskis hiljemalt 3. veebruariks ehk viie päeva jooksul ehitada välitingimustes peetavatele loomadele mittesobivate ilmastikutingimuste eest kaitset pakkuv rajatis (tsitaat ettekirjutusest).
“Nii lühikese aja jooksul ei saa teisi seadusi rikkumata seda nõuet täita,” ütleb Sulev Kraam. “Siin on Haanja looduspark, kuhu tohib ilma ehitusloata rajada vaid paadikuuri ja sõnnikupatarei.”
Talumees räägib, et meisterdas seepeale koormakattest ja teisaldatavatest aedadest ajutise varjualuse.
Uudishimulikumad loomad käisid sinna asemeks puistatud põhku nuuskimas, aga keegi sisse ei läinud.
Hiljem rajatist inspekteerinud Horn leidis, et see ei ole piisav. Ta täpsustab, et pidas silmas pigem mõne teise loomapidaja käest lauda rentimist. Nii lühikese tähtaja määras ta seetõttu, et ilm oli krõbekülm.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel raiub algul, et nii ebamõistlikult lühikest tähtaega nende ametnikud küll ei määra. Kuuldes, et ajakirjanik on vastavat dokumenti oma silmaga näinud, märgib Pärtel, et kui ilm on jube ja loomad väga hirmsas olukorras, võib nõuda kiiret tingimuste täitmist.
“Kui inimene tahab loomi pidada, peab ta natuke raha välja käima nõuete täitmiseks, aga see talunik ei ole pikka aega midagi teinud,” nendib ta.
Kümned karjad on aasta läbi väljas
Paraku pole lihaveiste pidamise nõuded seadustes üheselt mõistetavad.
VTA rõhub punktile loomakaitseseaduses, mis ütleb, et loomale peab võimaldama liigile ja eale vastava mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust.
Teiseks argumendiks on põllumajandusministri määrus, kus kirjas, et loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale.
Samas ütleb kõigis ELi riikides kehtiv Euroopa Komisjoni määrus, et loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas pidada.
Põllumajandusministeeriumi välja antud trükises “Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale” on must valgel kirjas, et Eestis võib loomi aasta ringi väljas pidada.
“Meil on kümneid karju, keda peetakse aastaringselt väljas,” imestab lihaveisekasvatuse konsulent ja sellel teemal raamatuid välja andnud Aigar Suurmaa. “Sellisest sunniviisilisest laudaehitusest ei ole ma varem kuulnud. Lihaveis on pooleldi metsloom, ta võib vabalt väljas olla ja külm ei tee talle midagi,” räägib tunnustatud nõustaja.
VTA peadirektor Ago Pärtel arvab aga, et kui vasikad sünnivad talvel otse lume peale, võivad nad külma saada ja seetõttu peab ka lihaloomadel olema varjumiseks mingi hoone.
Valgamaal ligi 400 lihaveist pidav Kalev Raudsepp märgib, et isegi kui poegivatel loomadel on võimalus minna katuse alla, pole ükski nende lehm laudas poeginud. “Looduses poegib veis karjast eemal ja peidab vasika ära,” valgustab Raudsepp lihaveiste kombeid.
Talle tundub, et praegu, kui isegi koertele pannakse õueminekuks kasukas selga, on inimesed asjad liiga looduskaugeks ja kunstlikuks ajanud.
Osad tõud ei vaja lauta, kuid millised?
Lihaveistel pole Kalev Raudsepa sõnul füsioloogiliselt mingit probleemi talvel väljas olla. Laudas hoitakse neid pigem majanduslikel põhjustel. Külma ilmaga läheb õues kogu toidust saadud energia enda soojendamiseks, laudas võtab loom ka talvel juurde.
Raudsepp kuulub lihaveisekasvatajate seltsi juhatusse ja teab, et paljud peavad loomi aasta läbi õues ilma mingisuguste hoonete või rajatisteta. Tema enda kari on jaotatud mitmesse gruppi, millest mõnel pole lauta, küll on aga kõigil metsa päikese või tuule eest varju minemise võimalus.
“Tundub, et vetamet on natuke üle pingutanud,” arvab Raudsepp.
VTA peadirektor Ago Pärtel tunnistab pärast järelepärimiste tegemist, et lageda taeva all peetakse lihaveiseid nii Hiiu-, Valga- kui Järvamaal. “Kuid seal on piisavalt tihe mets ja selline veisetõug, kellele on sellisest varjumisest küll ja küll,” lisab ta. Missugune see tõug on, jätab Pärtel täpsustamata, öeldes, et loomaarstiks õpitakse ülikoolis seetõttu kuus aastat, et saada teadmised selle kohta, millised on loomadele sobivad tingimused.
Loomaarst Raul Velleste ütleb, et kui loom on harjunud õues elama, kasvab talle talveks paks karvkate, nii et tegu on justkui poolmetsloomaga. “Loom kohaneb ja temaga ei juhtu midagi,” nendib Velleste.
Ta arvab, et asjale tuleks läheneda inimlikult, ja kui loomadel väljas pidamise tõttu haigusi või hukkumisi pole olnud ning nad on hästi toidetud, ei tasuks lauda olemasolust suurt numbrit teha.
Seda enam et Eestis on loomi, keda peetakse palju hullemates tingimustes.
Kuum suvi on veistele hullem kui külm talv
“Mina lähtusin seadustest ega saanud teistmoodi käituda,” nendib trahvi määranud Elle Horn, kinnitades, et oli talunikule nõu ja jõuga igati abiks. Kuna mees aga korduvatele lubadustele ja ettekirjutustele vaatamata loomadele varjualust ei ehitanud, tuligi sunniraha peale minna.
“Kui nüüd meie peamajas arvatakse, et lihaveistel ei pea hoonet olema ja piisab ka metsa varjumise võimalusest, siis peab senised otsused ümber vaatama,” lisab ta.
Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavo tunnistab, et kui loomad saaksid tuule eest näiteks metsa varjuda, ei peaks Piipsemäe talu peremees neile katusealust ehitama. See, et karjamaa servas, vaevalt 150 meetri kaugusel söötmiskohast metsa veeres asub tuule eest kaitset pakkuv uhtorg, kohal käinud veterinaarametnikele ei meenu.
Lõpuks jõuavad ametnikud järeldusele, et kui talunik viiks talvise söötmiskoha metsatuka juurde, võiks ta ehk ka hoone ehitamisest pääseda. Kui aga sööt on varju pakkuvatest puudest 150 meetri kaugusel, siis vaevalt veised nii kaugele tuulevarju lähevad ja seega pole omanik loonud neile sobivaid tingimusi.
“Kui küsimus oleks vaid metsas, siis seal on neli hektarit metsa,” viipab Sulev Kraam üle tee. Ta ütleb, et ei tea, mida teha ja kelle käest nõu või abi saada. Mees esitas eelmisel nädalal VTA peadirektorile vaide ja palus trahvinõude kehtetuks tunnistada.
Sellegipoolest on ta välja vaadanud kiiresti üles pandava tendiga kaetud kaarhalli, mille püstitamine rahvusparki sai ka keskkonnaametist heakskiidu. Ilma kohaleveo ja paigaldamiseta läheb see maksma 11 000 eurot.
Et asi kõigile üheselt selge oleks, vajaksid lihaveiste pidamise tingimused must valgel lahti kirjutamist, kaasates sellesse ka praktikud ning lihaveiste alal kompetentsed loomaarstid.
Õigusaktid
- Loomade pidamine laudas ei ole kohustuslik sellistes piirkondades, kus ilmastikutingimused võimaldavad loomi väljas pidada. (Üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga, EK määrus.)
- Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. (Loomakaitseseadus.)
- Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale. (Nõuded veiste pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, põllumajandusministri määrus.)
