Esmapilgul on mahepõllunduse keskkonnasäästlikkuses raske kahelda. Mahetalude põldudelt ja nende ümbrusest leiab reeglina rohkem taime- ja loomaliike kui tavapõldude lähistelt. Kõrgem on nii liblikate, mesilaste kui ka lindude arvukus. Samuti on parem vee- ja mullakvaliteet. Tootmise käigus eraldub vähem kasvuhoonegaase.

Pilt muutub, kui arvestada seejuures toodetavat toidu hulka. "Paraku on sellest küljest uuritud teemat märksa harvem. Kuid enamasti jääb mahetootmise meetodeid kasutades saagikus hektari kohta 19 – 25 protsenti väiksemaks. See pole tegelikult üllatav. Umbes 95 protsenti kasvatatavatest põllukultuuridest on aretatud just tavatootmist silmas pidades," lisas Briti Columbia ülikoolis järeldoktorantuuri tegev Seufert. Nii on võimalik, et spetsiaalselt mahepõllunduse tarbeks aretatud sordid võiksid tulevikus lõhet tasandada.