Kas on tõsi, et vanasti sõideti mõnel aastal saaniga aprilli lõpuni?

Vanad inimesed meenutavad, et oma lapsepõlves sõitsid nad mõnikord saaniga veel aprilli lõpuski. Praegu tundub see meile uskumatuna, kuna viimastel aastakümnetel on talvine püsiv lumikate kadunud enamasti juba kuu aega varem. Ka hiljutise väga rohke lumega 2010.-2011. a talve järel kadus talvine lumikate Eestis enamus paigus aprilli esimese kümmepäevaku lõpuks.

Mida aga näitavad vanad vaatlusandmed? Jõgeva ilmajaamas on lume kohta vaatlusi tehtud 1922. aasta jaanuarist alates. Igal hommikul registreeriti lume paksus ja pandi kirja, kui suur osa ümbrusest oli lumega kaetud.

Tehtud vaatluste järgi selgus, et eelmise sajandi esimesel poolel püsis lumi tõesti kevadel kauem maas. Viimase 92 aasta jooksul lagunes (s.o ümbrusest oli vähem kui 60 % lumega kaetud) talvine püsiv lumikate kaheksal kevadel aprilli teisel poolel (viimati 1996. aastal) ja kuuel kevadel alles jürikuu viimasel kümmepäevakul (viimati 1956. aastal).

Püsiva lumikatte kõige hilisemaks lagunemise kuupäevaks on olnud Jõgeval 27. aprill, registreeritud 1924. ja 1955. aastal. Ainult päeva võrra varem läks lumi 1922. ja 1956. aastal. 23. aprillini püsis talvine lumikate 1941. aastal ja 22. aprillini 1931. aastal.

Kümnel korral oli viimase 92 aasta jooksul mõõdulati juures 20. aprillil lund veel enam kui 15 cm paksuselt, viimati 1963. a kevadel. Ilmajaama vaatlused tehti avatud maastiku kohta ja metsasemates paikades püsis lumikate kauem.

Seega on tõsi, et eakad inimesed said oma lapsepõlves veel aprilli lõpuski mõnel kevadel reega sõita.