Kas põllumajandusest on saamas Eesti edulugu?
2012. aasta oktoobris ja novembris külastasid SEB esindajad 927 Eesti väikest ja keskmise suurusega ettevõtet kõigis 15 maakonnas.
Pank korraldas ettevõtjate seas küsitluse, kus firmaomanikud ja -juhid said anda hinnanguid oma ettevõtte 2013. aasta käibe arengutele, töötajate arvu muutumisele, ekspordi- ning innovatsioonikavadele ja planeeritud investeeringutele.
Üle-eestilisele küsitlusele vastanutest oli 15% põllumajandusettevõtteid ja nende antud vastusest võib järeldada, et Eesti põllumajandusettevõtted kavandavad tänavu võrreldes teiste firmadega rohkem investeeringuid.
Põllumehed eesrindlikud investeerijad
Põllumajandusettevõtetest kavandab tänavu üle 30 000euroseid investeeringuid 65% küsitlusele vastanutest, samas kui kõigist vastanud ettevõtetest oli neid tunduvalt vähem, 48%.
Uuendustegevusi kavandas tänavuseks 67% põllumajandusettevõtetest, mis on rohkem kui Eestis keskmiselt (62%).
“Kui muude ettevõtlusvaldkondade puhul soodustavad nimelt uuendused ekspordiaktiivsuse kasvu, siis põllumajandusettevõtjatest kavatseb vaid 18 protsenti kasvada olemasolevatel välisturgudel või siseneda uutele.
See näitab, et hoolimata kõrgest valmisolekust oma tootmist efektiivistada, ollakse tagasihoidlikud otseekspordi suhtes. Kõik praegused ja tuleviku eksportijad nägid edu võtmena uuendusi lõpptootes,” ütles SEB Panga jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit.
Mõne erandiga prognoosivad põllumajandusettevõtted tänavu käibe kasvu, kuid märkimisväärset, üle 15% tulude suurenemist nägi 14% vastanutest, samas kui kõigi küsitletud ettevõtete seas oli
neid 19%.
Töötajaid kavatseb 2013. aastal juurde võtta 26% vastanutest, samas kui põllumajanduses oli neid 18%.
Eesti põllumees on regiooni liider
Kui reastada majandussektoreid, kes tulid hiljutisest majanduskriisist välja tugevamana, kui sinna sisenesid, on põllumajandus üks tippudest.
Tootmise efektiivsemaks muutmine on olnud edukate põllumajandusettevõtete mantra juba aastaid ja tänu sellele on ettevõtete finantsseis tugevam kui kunagi varem.
“Eriti päevakorral on uue tehnika soetamine – põllumajandusseadmete liising suurenes eelmisel aastal 59 protsenti. Pikaajalisi investeerimislaene andsime eelmisel aastal 38 protsenti enam ja valdavalt ehitati nende eest uusi moodsaid lautu,” märkis Eerika Vaikmäe-Koit.
Eesti põllumajandussektor on tootmise tõhustamisel selgelt meie regiooni liider. Ühinemiste tulemustena annavad meil tootjatena tooni suured professionaalsed ettevõtted, samas kui Lätis ja Leedus on endiselt palju väikesi tootjaid. Eestis on keskmine farmi suurus 48 hektarit, Lätis ja Leedus vastavalt 20 ja 10 hektarit. Võttes arvesse haritava maa suurust ja tootjate arvu riigis, võib öelda, et Eestis on põllumajanduse konsolideerumine neli korda kõrgem kui lõunanaabrite juures. Märk Eesti edumaast on ka see, et kui Lätis ja Leedus töötab põllumajanduses 8–9% kõikidest hõivatutest, siis Eestis on see kaks korda madalam ehk 4,4%.
“Tõenäoliselt jätkub tootmise konsolideerumine nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, sest suurte tootjate müügikasvud, kasumlikkus, likviidsus ja kapitaliseeritus on selgelt paremas seisus kui väiksematel,” ennustab Eerika Vaikmäe-Koit. “Investeeringud sellel ja järgnevatel aastatel lähevad peamiselt tootjate ja haritava maa ostmisesse ning masinate ja seadmete uuendamisse.”
Artiklis on kasutatud SEB äriklientide uuringut aastast 2012.
