Serv peab plaani võtta väetiste ja taimekaitsevahendite ostmiseks pangalaenu. Varem ta seda teinud ei ole.

Eelmise aasta kogemused, kui ta fikseeris lepingus rapsi koguse ja müügihinna liiga vara ja odavalt, saaki aga ei tulnud, panid mehe ümber mõtlema.

Kokkuostjadki on oma krediteerimistingimusi karmistanud. “Pangast loodan saada krediiti odavamalt kui viljavahendusfirmalt, kelle tingimused on karmimaks läinud,” arvab Serv.

Pangast laenu võttes võib intress tema teada jääda võib-olla isegi alla nelja protsendi aastas, kokkuostjad võtsid mullu ühe protsendi kuus.

Sama plaan on Sadala Agro OÜ juhil Ahti Kaldel. “Parem on võtta laenu ja osta väetised ning mürgid selle eest. See, kui tuli võtta krediiti viljavahendusfirmadelt, oli pigem hädavajadus.”

Anija valla Ollimäe talu juht Jaanus Kalev nimetab eelmist aastat, mil viljahind hakkas siis tõusma, kui kombainid põllule läksid, šokiteraapiaks.

Tema meelest on õige riske hajutada: võtta sisendeid krediidina viljaostjatelt, kuid suhelda ka pankadega. Samas kahtleb ta, et pankadest pole lihtne laenu saada: asjaajamine pankadega on siiani kadalipu moodi.

“Tänu madalatele piima- ja teraviljahindadele lähiminevikus on põllumeeste maksevõime olnud madal ja seetõttu on nii mõnigi laenutaotlus negatiivse vastuse saanud. Ei saa salata, et ka pangad on olnud konservatiivsemad ja finantseerinud ainult tugeva rahavooga projekte,” tunnistab Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus, ent lisab, et praegu on olukord muutunud.

Jätke raha laenamine pankadele

Sampo panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar soovitab juhul, kui omal käibevahendeid napib, võtta pangalaenu.

Ta selgitab, et siis on vastaspooleks pank, lepingud on selged ning tähtajad arusaadavad. “Skeemid partnertehingute, väetiste ja muu sellisega on keerulised skeemid, mis heal juhul kitsendavad saagi realiseerimist, halvemal juhul viivad partneritevaheliste vaidluste ja segadusteni.”

SEB äriklientide osakonna kliendihaldur Tanis Kulp kinnitab, et kevadtöödelaenu võib küsima tulla ka nende pangast. “Kevadtöödelaen vabastab tootja taimekaitsevahendite või väetiste müüjate seatud kohustusest ning tootja on vabam oma toodangu realiseerimisel sügisel,” teab Kulp.

Swedbanki sektorijuht Annus viitab sellele, et ka vilja kokkuostjad pole väetiste ja mürkide krediidina andmisest eriti huvitatud: “Oleme suuremate tarvikumüüjatega suhelnud ja teadlikud nende soovist tegeleda oma põhitegevusega. Nende soov – jätta raha laenamine pankadele – on igati mõistetav.”

Selle kohta, kui palju on põllumehel mõtet laenu küsida, on Annusel paar näpunäidet: “Hea kui arvestuslikult oleks 1 euro tagasimaksmiseks 1,3 eurot ärikasumit – siis on piisavalt puhvrit ka negatiivsete tulemuste korral.” Teiseks mõõdikuks võiks tema sõnul olla, et omakapitali osakaal kogu varast ei tohiks laenu võttes alaneda alla 30%.

Tagasi tuleb maksta aasta pärast

“Kevadtöödeks võetud laenu eesmärgist lähtuvalt antakse see kuni saagi realiseerimise või toetuste laekumiseni,” ütleb Tanis Kulp SEBst.

Sama meelt on ka Swedbank. “Et kevadtöödeks võetava laenu eesmärk on katta hooajal tehtavaid kulusid, tuleks see tagasi maksta sama aasta tegevusest saadavate tulude arvelt – on selleks siis saagi müük või toetused,” ütleb Annus ja lisab, et kergekäeliselt ei tohiks aastaks võetud laene pikendada – see suurendab põllumehe maksekoormust ja pärsib investeerimis-
võimet.

Targem on vahepeal oma võlgu vähendada, lükata edasi investeerimisplaane, müüa seisvat põhivara või kaasata uusi investoreid.

“Laenu tagastus sobitatakse kliendi laekumistega ja nähakse ette ka muudatuse tegemise võimalus, juhuks kui laekumised peaksid hilinema,” selgitab Annus.

“Et kevadel on põllumehel raha vähe, oleme tehnika liisimise kulud viinud alla, ajatades esimese sissemaksu ja käibemaksu ning tasume kliendi eest kuue esimese kuu kaskokindlustuse. Kuna liisingu saamine on lihtsam kui käibelaenu võtmine, soovitan mõlemat koos, siis on tehing suurem ja saate mõlemad soodsamalt,” lisab Swedbanki sektorijuht.

Ka Tanis Kulp kinnitab, et pank on huvitatud mitmekülgsest rahastamisest, mille hulgas on  kevadtöödelaen.

Koostöös MESiga pakub SEB põllumajandusettevõtetele liisingu puhul võimalust esimese sissemakse ja käibemaksu ajatamiseks.

Vaja on teada kulusid, tulusid ja plaani B

Meelis Annus soovitab enne panka pöördumist koostada 2010. aasta bilanss ja kasumiaruanne ning panna paberile 2011. aasta haritavate põllumaade hektarid, nende jagunemine kultuuride kaupa ja oodatav saagikus. Mida suurem on ettevõte ja laenusumma, seda detailsem võiks plaan olla.

Pank tahab teada, millised on ettevõttes kulud ja tulud, kui palju kuludest kaetakse ise ning palju on juurde vaja, milliste kulude katteks laenu kasutatakse ja milliste tulude arvelt see tagasi makstakse.

Tanis Kulp SEBst märgib, et laenu otsustamist kiirendab see, kui taotleja on koostanud aastase eelarve ja olemas on korralik finantsaruandlus.

“Kuni 30. juunini on meil põllumajandusettevõtetega sõlmitud lühiajaliste kevadtöödelaenude puhul soodsam lepingutasu  – 70 eurot, tavaliselt on see 0,5–1% laenusummast,” kiidab Tanis Kulp.

Indrek Puskar Sampost lisab, et sellest, kui suur on laenusumma, kui heas seisus on ettevõte ja kui selge on laenu teenindamise allikas, sõltuvad ka nõuded tagatistele. Tagatised võivad olla alates käendusest ja lõpetades hüpoteegiga ettevõtja varadele.

“Seades korra panga kasuks hüpoteegi, saab sama tagatist kasutada ka järgmiste laenude võtmisel. Kui tagatisvara jääb puudu, võib kasutada Maaelu Edendamise Sihtasutuse garantiid,” ütleb Annus. “MESi tagatis võib ulatuda kuni 80 protsendini laenu summast.”

Sampo pangas on kevadtööde- ehk käibekapitalilaenu saamise tingimused põllumeestele sarnased teiste ettevõtjatega. “Kui ettevõtte finantstervis võimaldab laenu võtta, tagasimaksmise allikad on selged ja plaan B ikalduse korral olemas, siis saab laenu; kui ei, siis ei saa,” ütleb Puskar.