26.04.2012, 07:00
Kas põllumehed reostavad Peipsi järve?
Riigikontrolli auditi põhjal reostavad Peipsi järve kõige rohkem Vene asulate heitvesi ja Eesti põldude üleväetamine.
FOTO:
Kus muld tahe, seal on selle kevade esimesed külvid tehtud. ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder ütles sel esmaspäeval, et nende ettevõtte põldudel sai esimene seeme mulda juba üle-eelmisel nädalal. Koos seemnega läheb mulda ka väetis. Esmaspäeval, 23. aprillil kaitses Kätlin Blank Eesti Maaülikoolis doktoriväitekirja, mille sisu näitab, et Peipsi järve seisund on alates 1997. aastast halvenenud – järves on massilised vetikaõitsengud, vee kvaliteet aina halveneb, kaladele jääb toitu vähemaks, suviti kalad massiliselt surevad. Sellega, et Peipsi järve lähikonnas tegutsevad põllumehed väetavad ka järvevett, ei taha Eesti põllumeeste esiešeloni kuuluv Aavo Mölder kuidagi nõustuda, öeldes: “Mineraalväetis on nii kallis, et seda raisata ei ole mingit mõtet. Kes seda tegema hakkaks, see kaua põllumehe ametis ei püsi.” Mölderi sõnul võiksid keskkonnainspektorid Eesti järvekalda läbi kõndida. Siis nad näeks, kuhu kaldaelanikud oma reoveed juhivad. Ta lisab, et see vesi, mis tuleb mööda väiksemaid veekogusid Elva poolt, voolab läbi Tartu Agro maade, jõuab Emajõkke ja sealtkaudu Peipsisse, on üsnagi solgine. “Kus on veekogu, sinna kerkivad nagu seened uhked eramud. Kuhu jõuab sealne solk, keda see huvitab?” Mölder toob veel ühe näite. Peipsi ääres on kohti, kus pole mingit põllumajanduslikku tegevust, kuid vetikad vohavad. Reostus tuleb tema sõnul metsast, puulehtede kõdunemisel jõuab lämmastik metsakraavide kaudu lõpp-punkti Peipsisse.