Kas tähtajatu või tähtajaline leping?
Maaomanikud ja jahiseltsid saavad näidiseks koostatud lepinguvorme eeskujuks või aluseks võtta, kui konkreetseid lepinguid sõlmima hakkavad.
Eesti Erametsaliit oma kodulehel annab maaomanikele teada, et kui kasutuses on jahimeeste näidis, siis pööratagu erilist tähelepanu selle kolmele punktile, mis võivad tulevikus, kui need sellistena lepingusse jäävad, probleeme kaasa tuua.
Viidatud on lepingusätetele, mille järgi: oleks jahimaa kasutuses ööpäev läbi; oleks maaomanikul kohustus vajaduse korral ja kokkuleppel osutada kaasabi ulukite arvukuse reguleerimisel; oleks maaomanikul võimalus loovutada jahipidamise õigust kolmandale isikule vaid lepingupartneri loal (samas kõrval on tegelikult punkt, et ka jahimehed ei või jahiõigust maaomaniku loata kolmandale isikule loovutada ‒ ML).
Erametsaliit soovitab mõtelda veel näidislepingu punktile, kus öeldud, et leping sõlmitakse tähtajatult.
Näiteid erinevustest
Kui lepinguvorme võrrelda, on need mõnes punktis üsna erinevad. Näiteks tasu asjus toob erametsaliit oma lühemas lepinguvormis välja neli võimalust: maa antakse jahimeestele kasutada tasuta; kasutaja maksab kindlat renditasu igal aastal; kasutaja maksab ühekordselt ühe kindla summa; tasumine käib mingil muul viisil, mis omavahel kokku lepitakse ja ka lepingusse kirja pannakse.
Jahimeeste seltsi lepinguvormist leiab punkti, et “maaomanik ja kasutaja on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel ei võeta pooltelt tasu maa jahindusliku kasutamise eest ega jahindusliku teenuse (ulukite arvukuse reguleerimine) osutamise eest”. Lisatud on, et “kui kultuuride valvamiseks ja ulukikahjude ärahoidmiseks on kasutaja poolt vajalikud suuremad kulutused või mingil põhjusel tekivad suuremad ulukikahjud, võidakse poolte vahel leppida kokku teineteisele kompensatsioonitasu maksmises”.
Erametsaliidu lepinguvormist leiab võimalused, kas leping sõlmitakse tähtajatult või konkreetse tähtajani, mis lepingus fikseeritakse. Lepingutingimuste seas on punkt, et ka tähtajatu lepingu saab üles ütelda, kui sellest lepingupartnerile kolm kuud ette teada antakse. “Kui kasutaja rikub käesolevat lepingut oluliselt või rikub looduskaitse või jahiseaduse nõudeid, siis võib kasutusse andja lõpetada lepingu kohe ilma etteteatamiseta.”
Jahimeeste lepinguvormis on punkt, et leping sõlmitakse tähtajatult ning ka lepingutingimustest lepingu lõpetamise võimalust ei leia.
Eramaa ja riigimaa
Jahimeeste lepingunäidise leiab internetist aadressil www.ejs.ee ja erametsaliidu oma (nii lepingu pikema vormi kui ka lühema, lihtsustatud vormi) aadressil www.erametsaliit.ee. Mõlemal puhul leiab näidise kiiresti, kui otsingusõnana kasutada sõna “leping”.
Lepingud on päevakorral seoses uue jahiseadusega, mis jõustus 1. juunist. Keskkonnaministeerium on selgitanud uue seaduse lepingute osa selliselt: “Uue jahiseaduse järgi tuleb kinnisasjal jahipidamiseks kinnisasja omanikuga sõlmida leping. Riigimaa jahindusliku kasutamise leping sõlmitakse riigimaa valitseja määratud isikuga.
Ilma lepinguta tohib jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Seda juhul, kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud.”
Riigimetsa majandaja RMK andis juba mai lõpus teada, et riigimaa jahinduslikuks kasutamiseks on uus tüüpleping välja töötatud ning et uued lepingud tuleks jahiühendustel sõlmida võimalikult ruttu, kuna ilma lepinguta riigimetsa mingitel muudel tingimustel jahinduslikult kasutada ei saa.
