Kas tänavu ikka saab Eesti rukkileiba?
Saia puhul ei ole hetkeseis nii roosiline - kümnest pätsist on neli Eesti, neli Läti ja kaks Leedu nisust.
Veel mullu suvel hõõrusid põllumehed lainetavate viljapõldude juures kopsaka saagi lootuses käsi, kuid sügiseste paduvihmade saabudes varjutasid ka põldurite nägusid murepilved. Vihmasagarate vahel koristatud rekordilisest üle 65 000tonnisest rukkisaagist kõlbas toiduviljaks alla poole. Nisuga oli lugu hullem ja pea kogu suvinisu läks loomasöödaks.
Ka tänavu pole kindel, kas sügisel saame Eestimaa põldudelt kogu vajaliku rukki ja nisu või peame seda piiri tagant juurde vedama.
Eesti rukkivajaduse täidaks imehea suvi
Talivilja külvipind on vähenenud. Kui talinisu külvati sügisel aasta varasemaga võrreldes sama palju, siis rukist pandi maha 40% võrra vähem, kokku 12 700 hektarit.
"Põhipõhjus oli see, et ei saanud vihmade tõttu õigel ajal põllule või eelmist saaki eest ära koristada," selgitab ligi 300 hektaril rukist kasvatava ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder. "Septembri keskpaigaks peaks olema rukis külvatud, aga oktoobris me alles koristasime."
Tartu Agro sai enne vihmade algust kätte alla poole rukkisaagist ja see läks kahekroonise kilohinnaga toiduviljaks.
"Lääne-Virumaal ei saanud keegi toidurukist, kuna sadas päevast päeva," tõdeb Eesti Rukki Seltsi poolt rukkikuningaks valitud Hans Kruusamägi.
Tema juhitav OÜ Simuna Ivax on Eesti suurim rukkikasvataja. Sügisel koristasid nad leivavilja 1200 hektarilt, kuid saagist on 4000 tonni veel müümata. See tähendab 5-6 miljonit viljalaos seisvat krooni. Ja väljapääsu ei paista, sest kehva kvaliteediga rukist pole kuhugi müüa.
Rukkikuningas arvab, et rukkipinna niivõrd suure kahanemise taga on põldurite hirm, et kui saak ei kõlba toiduviljaks, siis on seda pea võimatu müüa. Simuna Ivaxis on rukist maha külvatud kolmandiku võrra vähem kui mullu. Rukkipinda on 700 hektarit.
Seevastu Kaarli TÜ-l on tänavu rukist 50 hekatri võrra rohkem maas, kokku 380 hektarit. "Meil on maa kehv ja nisu ei kannata kasvatada," ütleb juhatuse esimees Madis Avi. Rukis annab aga häid saake ja sügisel õnnestus 1500 tonnist enamik müüa Tartu Veskisse toidurukkina.
Rukkikasvatuse arendamise eest rukkirüütliks löödud Madis Avi arvab, et parema sügisega poleks rukki kasvupind kahanenud. Rukkirüütli sõnul oleneb palju ilmast, kuid tõenäoliselt ei tule Eesti tarbeks vajalik rukkikogus tänavu täis.
Rukkikuninga meelest tuleks viina teha
Eesti leivaküpsetajate aastavajadus on 30 000 tonni rukist. Tartu Veski ostujuhi Leonid Dulubi kinnitusel saadi sügisel 90% Eestist, ülejäänu toodi Lätist.
Järgmise saagi kohta arvab Dulub, et vaatamata rukki külvipinna vähenemisele, võib soodsa ilma korral saada 20 000 tonni toiduvilja. Kui läheb ülihästi, võib kohalikelt põllumeestelt saada kogu vajaliku toidurukki.
"Positiivne on see, et põllumeestel on pakkuda veel 10 000 tonni suhteliselt talutava kvaliteediga rukist," märgib Dulub. "Oleme mõelnud, et ostame selle ära ja siis on kolmandik vajaminevast kogusest olemas."
Kokkuostuhinda ei julge ta praegu veel ennustada, kuid lubab, et see on vähemalt sada eurot tonni kohta. Lõpliku hinna paneb maailmaturg paika augustiks, kui uus saak näha. Seni tuleb aga pöialt hoida, et taevataat viljapõlde lahke pilguga vaataks.
Mullusest kümnetesse tonnidesse ulatuvast leivaküpsetuseks sobimatust viljast saaks valmistada piiritust, kuid Moe ja Rakvere piiritusetehased seisavad. Tööpuuduse tõttu.
"Viinavabrikud veavad juba aastaid kogu piirituse mujalt sisse, seetõttu pole kodumaist rukist kusagile panna," nendib rukkikuningas Kruusamägi kurvalt. "Kui nad kasutaksid kodumaist piiritust, läheks selle tootmiseks vaja 60 000 tonni rukist."
Siis oleks Eesti põllumeestel ka kindlust rohkem rukist maha külvata.