Kas varsti sööme geenmuundatud kartuleid?
Euroopa Komisjon andis äsja loa euroliidus kasvatada geneetiliselt muundatud tärklisekartulit ‘Amflora’. Eesti põldudele see kartul
ei jõua, sest GM-kartulit võib kasvatada vaid Saksamaal ja Tšehhis.
Pärast mitu aastat kestnud vaidlusi ja keskkonnaaktivistide vastuseisu andis Euroopa Komisjon lõpuks tänavu märtsi algul Saksa keemiafirmale BASF loa kasvatada geenmuundatud kartulit ‘Amflora’. Sellise GM-kartuli tärklise koostist on muudetud, et nendest kartulitest saaks toota tärklist tekstiili- ja paberitööstustele. Söögiks on GM-kartul kõlbmatu.
“Meid see GM-kartul ei puuduta, talunikud sellest huvitatud pole, sest Eestis ei ole tärklisetööstusi,” selgitab aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller.
“‘Amflora’ seemet ei paisata vabaturule, selle annab tärklisetööstus talunikele rangete lepingutega. Kõik kartulid peab hiljem tööstusesse tooma, midagi ei tohi endale jätta ega levitada,” teab tuntud seemnekartulikasvataja, Mõõla talu peremees Kalle Hamburg. Ta lisab, ehkki lähim tärklisetööstus asub Lätis, on lätlased võtnud suuna mahetärklisele ega saa samas tööstuses GM-kartulist tärklist toota.
“Ainuke oht on, et mõni kartulikasvataja virutab kusagilt Euroopa põldudelt huvi pärast sellise GM-kartuli, et siis oma põllul katsetada. Muidu on vähetõenäoline, et ‘Amflora’ meie põldudele niipea jõuaks,” räägib Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel.
GM-seeme läheb Tšehhi ja Saksamaale
Euroopa Komisjon lubas geneetiliselt muundatud tööstusliku kartuli küll turule, ometi kaasnevad sellega ranged reeglid. Loa GM-kartulite kasvatuseks sai Saksa keemiafirma BASF ja esialgu võib GM-kartulit kasvatada vaid Saksamaal ja Tšehhis. Ranged lepingud tehakse ka kartulikasvatajatega, nii et kogu saak viimse mugulani jõuab tärklisetööstustesse. Edaspidi on lubatud laiendada GM-kartuli kasvuala ka Rootsi ja Hollandisse.
“See kartul võib küll agronoomiliselt sobida Eesti tingimustesse, aga on vähe tõenäoline, et see üldse kunagi Eestisse jõuab, sest ilma vastava lepinguta otse tärklisetööstusega ei saa talunik GM-seemet kätte,” selgitab Jõgeva SAI direktor Mati Koppel. Ta lisab, et Euroopas on siiani lubatud kasvatada GM-maisi ‘MON 810’, ent Eestis seda kasvatatud pole.
Tuliseid vaidlusi on tekitanud ka geenmuundatud raps. Seda on katsetatud kasvatada näiteks Suurbritannias, aga lõpuks loobuti, kuna GM-raps levib kiiresti tavapõllule ja umbrohu sekka. “Mujal Euroopas pole geenmuundatud rapsi kasvatatud, sama võib juhtuda ka GM-kartuliga, et huvi on vähene,” loodab Koppel.
Kalle Hamburg lisab, et meie talunikel puudub praegu igasugune huvi sellise kartuli vastu, kuna tegu pole lauakartuliga, süüa see ei kõlba ja pealegi hakkab GM-tärklist tootma Euroopas vaid paar tehast.
GM-toit on juba Eestisse jõudnud
GM-kartul jõuab tööstustoodangusse lähitulevikus, aga juba praegu saame poodidest vabalt osta geneetiliselt muundatud rapsi- ja sojaõli. Loomasöödana veetakse Eestisse sisse ka geenmuundatud maisi.
“Geenmuundatud kultuure kasutatakse sojaõlis, sojajahus ja -srotis, mis läheb loomasöödaks, samuti on sojajahu vorstides ja vorstitoodetes, aga väikestes kogustes ei kujuta GMO inimestele mingit ohtu,” selgitab Mati Koppel.
Ta lisab, et geneetiliselt on muundatud ka toidumaisi ja suhkrupeeti.
Geenmuundatud kartulit on katsetatud Euroopas siiani vaid laboritingimustes, et lehemädaniku arengut pidurdada, aga erilist efekti pole saavutatud.
1990. aastate lõpus kasvatasid Ameerika farmerid USA bio-
tehnoloogiafirma ‘Monsanto’ GM-kartulisorte, mis olid resistentsed kartulimardikatele, aga tarbijate nõudel sellisest kartulist siiski loobuti.
USA kiirtoiduketid keeldusid lõpuks geenmuundatud kartulit ostmast, nii et farmerid loobusid kahjumihirmus sellise kartuli kasvatamisest.
“Kui GM-kartuli seeme kevadel Euroopa põldudel mulda läheb, on see hetkel ainulaadne kogu maailmas,” kinnitab Jõgeva SAI direktor Mati Koppel.
Mis on ‘Amflora’?
- ‘Amflora’ on spetsiaalselt tärklisetööstuse jaoks aretatud kartulisort, mille tärklises on geneetilise transformeerimisega suurendatud amülopektiini sisaldust.
- ‘Amflora’ kasvatamine on lubatud ainult tööstuslikuks otstarbeks ja tingimustel, mis tagavad tema täieliku eraldatuse tavakartulist mahapaneku, kasvatamise, koristamise, transpordi, säilitamise ja töötlemise ajal.
- ‘Amflorat’ võib tarnida ainult kindlaksmääratud, riiklike järelevalveorganite poolt registreeritud tärklisetehastesse, kus on tagatud tavakartuliga või sellest toodetud tärklisega segunemise vältimine.
Allikas: Mati Koppel, Jõgeva SAI
