Üks paremaid viise toitu – selle kasvatamist, omadusi, toimet – kontrollida on keelata ja muuta võimatuks seemnete säilitamine.

Selline süüdistus on tabanud ka ühte suurimat põllumajanduse ja toidutootmisega seotud korporatsiooni Monsantot.

Küsimus on, kas nad püüavad kõrgtehnoloogia abil maailma kliimamuutustest ja näljahädast päästa või tahavad saavutada kontrolli kogu maailma põllumajanduse üle teenimaks segamatult hiigelkasumeid.

Tapvalt hea tehnoloogia

Viimase 11 aasta jooksul on ligikaudu 180 000 põllumeest India keskosas sooritanud enesetapu. See on kaks korda nii palju, kui hukkus hindusid Teises maailmasõjas.

USA uudisteajakiri Alternet võttis olukorra kokku suhteliselt konkreetselt: “Saagi ebaõnnestumine on viinud India põllumehed viimase piirini, kuid Ameerika ettevõtted on neid juba mitmeid aastaid kuristikku ajanud”.

Teed kuristikku on sillutanud näiliselt pateetilised poliitilised otsused, absurdsed toetused ja Monsanto Bt-puuvillaseemnetega seotud patendid. Bt-seemned on kahjurite tõrjeks geneetilise muundamise teel mürgiga nakatatud seemned.

Kolmanda maailma riigina otsustas India, et industrialiseerimisega sammu pidamiseks tuleb reformida ka põllumajandust. Põllumehed pidid unustama oma traditsioonilised viljelusvõtted ning võtma üle laborites loodud, võõrad ja kiirele kasumile orienteeritud meetodid.

Riikliku kihutustöö peamine objekt olid geneetiliselt muundatud seemned koos vaid nendele sobivate taimekaitsevahenditega. Lubati suurt saagikasvu väiksemate kuludega.

Tegelikult maksis põllumees võõramaise seemne ja pestitsiidide eest, mis anti talle esialgu võlgu, palju rohkem ning sai lõpuks vähem saaki kui varem. Selle tõttu lõpetasidki tuhanded suurtes võlgades vaevlevad põllumehed oma elu.

Georgia osariigis, mis on üks USA suuremaid puuvillakasvatajaid, sunnib Monsanto aga põllumehi ostma uut ja veelgi kallimat GM-seemnesorti.

Monsanto väidab, et nn kliimale vastupidavad seemned (millest mõned ootavad veel patenteerimist) võimaldavad tulevikus kultuuridel vastu pidada põuale, üleujutustele, soolase merevee mõjudele, kõrgematele temperatuuridele, UV-kiirguse tasemele jne.

Monsanto on veendunud, et geneetiliselt muundatud seemned on ainuke võimalus, kuidas maailm kliimamuutuste tagajärjel ennast toita suudab.

Terminaator põllul

Skeptikud toovad välja, et GM-seemned ei ole õige agrotehnika puhul oluliselt saagikamad kui hübriidseemned. Samas on need väga agressiivsed ning neid saab kasvatada vaid teatud tüüpi taimekaitsevahenditega, mida müüvad juhuslikult samad ettevõtted, kes toodavad GM-seemneid.

GM-seemned levivad põllul ka mitu aastat pärast nende kasvatamist.

Euroopa Komisjoni aruandes kirjeldatakse, et GM-raps võib isegi 10 aastat pärast esialgset kasvuaastat põllul idanema hakata. Kuna seemnete kasvatamise õigus kehtib vaid ühel aastal, võib nende iseeneslik kasvama hakkamine tuua põllumeestele kaasa peaaegu võitmatud kohtuasjad.

Seemnete iseenesliku levimise vastu on suurkorporatsioonil samuti väidetavalt lahendus olemas. Need on nn terminaator-seemned, millest kasvanud taim kaotab järgmisel kasvuhooajal täielikult idanemisvõime.

See tehnoloogia võtaks võimaluse kasvatajatel seemet säilitades kulusid kokku hoida. Suures osas maailmas on see üks olulisi meetodeid, kuidas ennast ära elatada.

Samuti kardetakse, et sellist terminaator-geeni sisaldavad taimed võivad ristumisel ohustada paljude tavaliste taimede-seemnete idanemisvõimet.

Euroopa on ettevaatlik

Samal ajal, kui Ameerika põllumajanduskorporatsioonide mõju vaesemates riikides on GM-seemnete kasutusele võtmise osas juba ammu vilja kandnud, valitseb Euroopas seisukoht: kuni teaduslikud tõendid ei ole must-valgelt selged, seni seemneid ei levitata.

Euroopa suurim pank Deutsche Bank andis hiljuti välja kaks aruannet, kus soovitatakse suurtel investoritel mitte suhelda agrobiotehnoloogia ettevõtetega, nagu Monsanto, Novartis jt.

Valedes kätes võib võim toidu üle muutuda kiiresti massihävitusrelvaks.