Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad

                     
Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad
Foto: Sven Arbet

Täna, 19. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorand Marje Särekanno filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal väitekirja “Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs”.

Särekanno vaatles oma töös, kui produktiivsed on erinevatel meetoditel paljundatud kartulitaimed. Ta keskendus nimelt seemneeas kartuliviirustest tervendatud taimedele, sest kartuli algseemne viirustest tervendamine on terve kartulikasvatuse alus, kuigi siiani võrdlemisi väheuuritud valdkond.

Ta uuris kahe aasta vältel neljal erineval meetodil paljundatud kartulitaimede kasvamist, mõõtes nende kasvukiirust ja analüüsides laboris põllult võetud proove. Uurimuse tulemusel selgus, et katseklaasis paljundatud taimede mugulad jäid massilt alla kilerullis paljundatud taimede omadele, samuti on suur mõju saagile konkreetsel kasvatusaastal.

Doktoritöö juhendajad on Dr. Katrin Kotkas ja Dr. Evelin Loit ning oponent Dr. Ramona Thieme (Institute for Breeding Research on Agricultural Crops, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Julius Kühn-Institute, Germany).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.
Pool Eestis kasvatatud viljast läheb tänavu ekspordiks
Selle nädala algul käis Muuga sadamas Baltic Agro odralaeva laadimine. Laev suundus Saudi Araabiasse ja võttis pardale 70 000 tonni vilja.
Sadamad on täis viljalaevu, kuna rekordilise saagiaasta ekspordi-kogused tulevad samuti rekordilised. Vilja kvaliteet on aga kesine ja hind enne-olematult madal.
Ajujaht jätkub uue nime all (10)
15. november 2014 14:42
Ajujaht jätkub uue nime all
Novembri esimese nädalavahetuse väidetav hiilimisjaht Ida-Virumaal. Keskkonna- inspektsiooni hinnangul osutus see sisuliselt ajujahiks.
Sigade katku tõttu on katkupiirkondades lisaks koertega jahile keelatud ka ajujaht, kuid osa jahimehi jätkab seda veidi teisel viisil.
Tehnika jõuab taluhoovi vaid hinnakataloogi põhjal
ASi Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu leiab, et parasjagu tülinat ja lisatööd toob hinna- kataloogi täitmine ette- võtte inimestele küll kaasa, aga kui ikka müük hakkab edaspidi vaid selle kaudu toimuma, siis pole midagi parata ja kataloog tuleb täita.
Edaspidi saab põllumees liikuva tehnika ostuks küsida toetust vaid neile masinatele, mis kantud PRIA elektroonilisse hinnakataloogi.
Põllumees peab ka jõekaldal majandama
“Laguunist juhitakse läga tsisterni ja kohe põllule, sest praegu on vedelsõnniku laotamisega kiire,” teatab Sürgavere PÜ juhataja Aarne Ots. Prae gu tohib läga laotada veel novembri lõpuni, uued sätted võivad seda aega lühendada.
Veeseaduses plaanitakse järjekordseid muudatusi, et vähendada veekogude saastumist põllumajanduse süül. Viimase 20 aasta jooksul on veeseadust muudetud juba 50 korda.
Lambad
Senine praktika näitab, et just lambad pääsevad sageli aedikutest välja ning langevad huntide saagiks. Paksu pahandust võib tekitada ka lammaste pääsemine näiteks naabrimehe kapsapõllule.
Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.