Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad

                     
Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad
Foto: Sven Arbet

Täna, 19. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorand Marje Särekanno filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal väitekirja “Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs”.

Särekanno vaatles oma töös, kui produktiivsed on erinevatel meetoditel paljundatud kartulitaimed. Ta keskendus nimelt seemneeas kartuliviirustest tervendatud taimedele, sest kartuli algseemne viirustest tervendamine on terve kartulikasvatuse alus, kuigi siiani võrdlemisi väheuuritud valdkond.

Ta uuris kahe aasta vältel neljal erineval meetodil paljundatud kartulitaimede kasvamist, mõõtes nende kasvukiirust ja analüüsides laboris põllult võetud proove. Uurimuse tulemusel selgus, et katseklaasis paljundatud taimede mugulad jäid massilt alla kilerullis paljundatud taimede omadele, samuti on suur mõju saagile konkreetsel kasvatusaastal.

Doktoritöö juhendajad on Dr. Katrin Kotkas ja Dr. Evelin Loit ning oponent Dr. Ramona Thieme (Institute for Breeding Research on Agricultural Crops, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Julius Kühn-Institute, Germany).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas? (1)
31. oktoober 2014 07:54
Kes on Eesti ebaküdooniakuningas?
Tartu linna piiril elav Valdur Soop on tõenäoliselt Eesti suurim ebaküdooniakasvataja.
Eestis kasvatatakse ebaküdooniat ehk põhjamaist sidrunit
vaid mõnel hektaril, kuid Lätis on see tõusev trend.
Mets on vaese mehe kasukas ja rikka mehe rahakott. Aga kes on rikas?
Lisaks pelgupaiga pakkumisele on mets eestlastele läbi aegade ka tõhusat leivakõrvast andnud. Tänavune rohke seeneaasta meelitas metsa needki, kes sinna ehk muidu teed ei leia.
Metsaelukate horde aitab ohjes hoida jaht ja ainult jaht
Õpitud erialalt küll ornitoloog ja bioloog Olav Renno on loodusega sina peal, eriti mis puudutab metsaelukaid. Ta usub, et peamiselt metsakahjustusi tekitavaid sõralisi peaks meie metsades olema mitu korda vähem. Aga ega siin muu eriti aita kui küttimine.
Metsaomanikud on teadupärast püsti hädas igasuguste metsaelukatega, kes arvavad, et värskelt kasvama pandud puulapsed on nende jaoks loodud toidulaud, mis kiiresti tuleb lagedaks süüa.