Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad

                     
Katseklaasis paljundatud kartulitaimede mugulad on väiksemad
Foto: Sven Arbet

Täna, 19. detsembril kaitseb Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorand Marje Särekanno filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks taimekasvatuse erialal väitekirja “Eri meetodil paljundatud ja avamaal kasvatatud kartuli meristeemtaimede produktiivsuse näitajate analüüs”.

Särekanno vaatles oma töös, kui produktiivsed on erinevatel meetoditel paljundatud kartulitaimed. Ta keskendus nimelt seemneeas kartuliviirustest tervendatud taimedele, sest kartuli algseemne viirustest tervendamine on terve kartulikasvatuse alus, kuigi siiani võrdlemisi väheuuritud valdkond.

Ta uuris kahe aasta vältel neljal erineval meetodil paljundatud kartulitaimede kasvamist, mõõtes nende kasvukiirust ja analüüsides laboris põllult võetud proove. Uurimuse tulemusel selgus, et katseklaasis paljundatud taimede mugulad jäid massilt alla kilerullis paljundatud taimede omadele, samuti on suur mõju saagile konkreetsel kasvatusaastal.

Doktoritöö juhendajad on Dr. Katrin Kotkas ja Dr. Evelin Loit ning oponent Dr. Ramona Thieme (Institute for Breeding Research on Agricultural Crops, Federal Research Centre for Cultivated Plants, Julius Kühn-Institute, Germany).

Doktoritöö on kättesaadav PDF failina EMÜ Raamatukogu DSpace keskkonnas.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Juhan Särgava
Läänemere-sõbraliku talu konkursi rahvusvahelise võidu tõi tunamullu Eestisse ASi Saidafarm pererahvas Helve ja Juhan Särgava.
Kuigi põllumehi süüdistatakse Balti mere kinnikasvamises, muretsevad nood, kuidas sättida oma tegevus keskkonna- sõbralikumaks.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Sander Mirme ja Piia Post peavad TÜ füüsika instituudi uue ilmajaama kõige olulisemaks instrumendiks sadememõõtjat.
Seni mõõdeti Tartu ilmaandmeid Tõraveres, kuid alates 24. aprillist tegutseb ülikooli füüsikainstituudi (FI) õppehoone ehk Physicumi katusel uus ilmajaam.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Uuskalda spordi- ja puhkeküla omanik Astrid Roosileht arvab, et pärast käibemaksu tõstmist pole tal enam külastajaid oodata.
Kütuseaktsiisi tõstmise mõju kohta pole põhjalikku analüüsi tehtud, kuid majutusteenuste käibemaksu kergitamise kohta valmis konjunktuuriinstituudil mullu korralik analüüs.
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avamine
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali avas traditsiooniline rongkäik, mis sel aastal oli 1980ndate stiilis.
Juubelit tähistav HÕFF toob kevadisse Haapsallu haruldased friigipärlid ja tänapäevase žanrikino paremiku.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Seakasvatuse tulevik Kehtna lähistel asuvas ASi Rey farmis on tume, pankrotis ettevõte ei suuda ennast enam mingil moel ära majandada.
Sealihatootjate raske olukord viis esimese farmi pildilt: teisipäeval kuulutas Pärnu maakohus välja OÜ Rey Seakasvatus pankroti.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Professor Ülo Mander uurib koos Pariisi VI Ülikooli magistrandi Manon Louis’ga märgalataimi Pariisi lähistel.
Kuna Eestis pole nitraadiprobleem viimasel ajal kriitiline, rakendab professor Ülo Mander oma sellealaseid teadmisi Prantsusmaal.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Karu Harjumaal Nahe jahiseltsi maadel, kus tänavu liigub jahimeeste kinnitusel vähemalt tosin mesikäppa.
Viimased aastad on toonud Harjumaale tubli karulisa, mesikäpad jäävad seasöötmiskohtades suupärast otsides üha sagedamini rajakaamerate ette.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
“Lapsed tahavad ju iga päev süüa, neile on riideid ja jalanõusid vaja,“ selgitab Õnne Haljasorg (pildil koos perega koduköögis), miks elatis on üksikvanematele nii oluline. Samas isadust tuvastamata ei maksta lastele elatist.
Õnne Haljasorg käis aastaid kohut, et tuvastada mehe isadus ja saada temalt elatist. Pöördumine õiguskantsleri poole aitas riigilõivuseadust muuta nii, et isadust saab tuvastada nüüd ka tasuta.