Kaul Nurm: Eesti riik peaks esitama Venemaale kahjunõuded

 (14)

Kaul Nurm
Kaul NurmFoto: Sven Arbet

Venemaa selle nädala otsused on ilmekas tõestus kaubandusreeglite kuritarvitamisest, leiab Vabaerakonna maaelu toimkonna esimees Kaul Nurm.

13. veebruaril tuli Venemaa toidu- ja veterinaarjärelvalve asutuselt Rosselhoznadzor teade sellest, kuidas Venemaale ekspordiks luba omavate ettevõtete nimekirjast võeti maha enamik Euroopa Liidu toiduainetööstuse ettevõtted, sealhulgas enamik Eesti ettevõtted. 15. veebruaril tuli välja otsus, et need load on taastatud. Täna tuli siis uus otsus, et enamus EL-i toiduettevõtete ekspordiload Venemaale on ikkagi tühistatud. "Sellise manööverdamise taga pole raske näha seost Venemaa ja USA välisministrite eilse kohtumise tulemuste vahel," arvas endine Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm.

Vene Föderatsioonist sai 22. augustil 2012. aastal ametlikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige. Üks WTO-ga ühinemise põhitingimus oli sh tollimäärade oluline alandamine, formaalselt kadusid sellega ka seni Venemaa poolt Eestile kehtestatud topelttollimäärad. Kuid lisaks tollitariifidele pidi Venemaa hakkama jälgima ka muid kaubandusreegleid, eelkõige neid, mis välistavad ametkondlikud kuritarvitamised.

Seotud lood:

"Kui keegi aga arvas, et WTO liikmelisus distsiplineerib Venemaad ka WTO reegleid järgima, siis täna oleme me tegelikult tunnistajateks Venemaa poolsetele massilistele rahvusvaheliste kaubanduskokkulepete kuritarvitamisele tõhusate ja kiirete vastumeetmeteta," leidis Nurm.

Eriti puudutab see just toiduainete valdkonda ja kuritarvitamise vahendiks on saanud mittetariifsed meetmed (impordinõuded ja -litsentsid, sanitaar- ja fütosanitaarnõuded jms), kus otsitud põhjustel peatatakse import määramata ajaks, et täita poliitilisi eesmärke. Lisaks selle nädala otsustele toon välja ka mõned varasemad kuritarvitused.

Venemaa kehtestas veel enne WTO lepingu jõustumist, s.o. 20. märtsil 2012. aastal Eestile elussigade sisseveokeelu. Nurme sõnul said kõik aru, et see otsus oli poliitiline ning arvati, et see keeld kaob Venemaa liikmelisusega WTO-s.

Alates 9. jaanuarist 2014. aastal kehtestas Venemaa Eesti suurematele kala- ja piimatööstustele oma toodangu Venemaale sisseveokeelu. Keeldu põhjendati jällegi sanitaar- ja fütosanitaarnõuete mittetäitmisega.

Pärast Krimmi annekteerimist ja agressiooni Ida-Ukrainas kehtestas Venemaa 7. augustil 2014.a kogu Euroopa Liidu toidusektorile impordikeelu Venemaale. Eranditena võimaldati impordi jätkamist vaid tundlikes valdkondades, milles Venemaal endal puudub arvestav pakkumine, nagu näiteks beebitoidud jms.

Üksikute kaubandusreeglite rikkumiste korral on WTO-s tavaks, et kannatanud liikmesriik algatab WTO vahekohtus nõude alusel vaidluse, ja kui nõue rahuldatakse, määratakse kaubandusnõudeid rikkunud riigile rahaline karistus, mis tasaarveldatakse. Eesti riik on olnud siiani aga äärmiselt vilets oma toiduettevõtete õiguste ja huvide kaitsja.

"Sellest tulenevalt on mul pädevatele ministeeriumitele küsimus - millised nõuded on Eesti Vabariik siiani üldse esitanud Euroopa Liidule oma toiduettevõtetele tekitatud kahju kokkuarvestamisel, et Euroopa Liit saaks need välja nõuda Venemaalt," küsis Nurm.

Kuna Venemaa poolsed WTO reeglite rikkumised on muutunud juba sedavõrd massilisteks, tuleks Kaul Nurme hinnangul algatada lausa eraldi arutelu Venemaa liikmelisuse peatamisest WTO-s.

Kingime koos kõigile Eesti vähihaigetele võimaluse elada!
Annetama

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare