Kuigi olin ka ise tema poolt tagandatud Vireeni nõukogu liige, nõustun sellega, et teha kaadripoliitikat on ministri õigus. Vireeni suhtes esindab ta üldkoosolekut. Kuigi antud kaasuses oli Vireeni nõukogu ainuke, kes ei valetanud midagi, vaid paljastas Persidski valed nõukogu koosolekul. Tõe teada saamiseks polnud vaja kuigipalju teha – helistada vaid asjaomase farmi omanikule ja saada ülevaade sellest, kuidas püüti lootusetult lugematute tundide jooksul Huricani käivitada.

Mis puudutab Huricani ostmist, siis selle mõtte laitis Vireeni nõukogu maha juba enne selle soetamist ning nõukogu otsus pidi olema teada ka põllumajandusministeeriumile.

Küll aga arvan, et ettevalmistus eelmise kahe aasta jooksul, mil seakatk Euroopa Liitu jõudis, ei olnud piisav. Suure tõenäosusega ei osatud ette näha võimalikke arenguid, eriti mastaape.

Ka lahenduste osa ei olnud minu hinnangul läbi mõeldud. Pean siinjuures silmas küsimust – mida teha sigadega, kes on juba nakatunud, kuid elus ja toiduks täiesti kõlblikud.

Tagantjärele teame, et 22 000 söögikõlbulikku siga maeti maha või hävitati Vireenis.

Julgen arvata, et katkustsenaariumite läbimängimisel oleks pidanud neid asju ette nägema ja ette valmistama tapmiskohad, kus nakatunud sead oleks tapetud ja inimtoiduks säilitatud. Liha oleks võinud annetada alatoitluse all kannatatavale ca 40 000 lapsele. Jääb üle loota, et selle peale on nüüd aega mõelda kuni järgmise juuli–augustini, mil võib karta järgmist katkupuhangut.