Erikul on talus igasugu erilisi loomi — peale ülalnimetatud lihaveiste ja jaanalindude elavad seal ka kängurud ja nende väiksemad suguvennad vallabid.

Põllule jõudis mees juuni viimasel nädalal ning kokku on niitmist ootavaid rohumaid 50 hektarit. Eksootilised loomad vajavad talvehooajal kokku 250 rulli heina. “Tehtud on 63 rulli ja pilv on üleval,” kiirustab mees kõnet lõpetama.

“Olen traktoris ja pressin heina,” vastab ka Kuusalu valla taluperemees Ants Aaman telefonis kõne taustaks kostvate pressikriiksude saatel. “Siin on õnneks kuiv, mõni tiba vihma tuli. Tallinna pool ajab küll pilvi, loodan, et siia enne ei jõua, kui mul hein koos.”

Tallinnas sajab samal ajal tugevat äikesevihma. Ju taevataat hoiab põllumeest.

Aamanil on heinamaid 200 hektari ringis, suurem osa neist püsirohumaad, mida nagunii niita tuleks. Talu lehmakarja põhisööt on suvel karjamaarohi ja talvel silo, kuid lüpsi ajal saavad nad vahelduseks ette heina. “Kui on hea hein, söövad lehmad seda väga meelsasti,” kinnitab Aaman. “Nii söödan lehmadele aastas 300 rulli heina ära.”

Suuremad heinasööjad on mullikad ja vasikad ning kaks hobust. Siiski on talumehel oma sõnutsi heina kümme korda rohkem kui oma karjale vaja läheb. Selle on ta müünud ümberkaudsetele hobusekasvatajatele ja plaanib nii teha ka tänavu.

Aaman hakkas niitma jaanipäeval. “Kui teised õlut jõid ja pead parandasid, siis mina niitsin,” märgib mees. Nüüd hakkab tal hein kokku saama.

“Heina teeme poolele Harjumaale,” ütleb Toominga Tallide peremees Toomas Traagel, kel hein tehtud. “Teised hobusepidajad ostavad meilt. Paljud tallid asuvad nii Tallinna lähedal, et neil pole piisavalt maad.”

Tema arvutuste kohaselt on sellistel hobusepidajatel, kel vähe maad, hobustele heina osta odavam kui osta kogu vajalik tehnika ja ise sööt varuda.

Toomas Traagel ütleb, et korraliku heina saab kultuurrohumaadelt. Samas tunnistab, et ka looduslike nurmede-niitude heinal on oma väärtus. See sisaldab ravimtaimi ning on kasulik hobuste tervisele.

“Tänavu on olnud ideaalne heinaaeg, ilm oli hea ja kogu heina saime õigel ajal kätte,” kiidab hobusepidaja. “Kogu hein on kuldselt roheline ja väga kena. Parim üle aegade.”

Kuigi Toominga tallide hobuste põhitoit on hein, saavad nad ka spetsiaalset hobuste silo. Kui lehmadele sobiva silo kuiv-ainesisaldus on 40%, siis hobusesilo peaks olema kolmandiku võrra kuivem.

“Silo proteiin on vajalik hobuste lihaste arenguks,” selgitab Traagel. “Heina suhkrusisaldus on liiga suur ja see võib hobuse tervist kahjustada. Hollandlased söödavadki hobustele ainult kuivsilo.”

Selle nädalaga peaks Eestimaal suurem jagu heinast tehtud saama.