Kehras avatakse peagi Eesti suurim põllumajandusloomade kogumiskeskus


Sadala Agrost pärit lihaveiste saatmine Itaaliasse Luige kogumiskeskusest
Foto: Sven Arbet

Esimesed loomad peaksid Kehras ajutist peavarju saama novembri alguses. Südasuvest alates käivad varem Kehra Agrole kuulunud kunagistes sovhoosi lehmalautades Kose-Jägala maantee ääres ehitustööd.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ja projektijuht Jane Mättik ütlevad, et Kehrasse tehakse põllumajandusloomade ko-gumiskeskus, mis pakub ajutist peavarju välismaale müüdavatele ja mujalt Eestisse ostetud põllumajandusloomadele. Taolisi loomade „hotelle“ on Eestis praegu mõned, kuid need on väiksemad ja kuuluvad erafirmadele. Kehrasse tuleb Eesti suurim - mahutab kuni 600 veist. Kinnistu vanade lautadega osteti 50 000 euro eest, kogumiskeskuse rajamine läheb maksma 1,7 miljonit eurot.

„Ka vene ajal müüdi Eestist päris palju tõuloomi välja, kuid 1990ndatel see katkes. Nüüd on hakatud taas loomi eksportima ning meil on vaja seda paremini koordineerida,“ räägib Tanel-Taavi Bulitko.

1993. aastal asutatud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul põhitegevus on aretusmateijali ehk pullisperma varumine ja turustamine. Peale selle tegeldakse veiste tõuraamatute pidamise ja tõutunnistuste väljaandmisega ning viimastel aastatel üha rohkem ka loomade turustamisega. ,Näiteks müüdi eelmisel nädalal Eesti veiseid üle mitmekümne aasta taas Gruusiasse. Väga oluline turg on meie jaoks Türgi,“ sõnab ETKÜ juht.

Seotud lood:

Jane Mättik lisab, et just niinimetatud kolmandatesse riikidesse ehk väljaspoole Euroopa Liitu on Eesti loomi raske müüa, kui pole kogumiskeskust: „Enne eksporti on vaja loomadele teha veterinaarseid analüüse ja uurida, kas neil pole haigusi. Uuringute tellimine igal tootjal eraldi läheb väga kulukaks, lihtsam on loomad ühte kohta kokku koguda ja neid koos kontrollida.“

ETKÜl on üle 900 liikme. Siiani on nad pidanud loomade välismaale müümise korral rentima kogumiskeskuse teenust eraettevõtetelt. Kui Kehra keskus valmis, pole seda enam vaja - ühistu liikmete välismaale müüdud loomad tuuakse kokku Kehrasse, kus neile tehakse analüüsid ja võetakse proove ning vajadusel hoitakse enne eksportimist karantiinis. Analüüse-kontrolle võivad teha nii piirkonna volitatud loomaarstid kui ka teised diplomeeritud loomaarstid.

Tanel-Taavi Bulitko selgitab, et kuigi Venemaa ei osta meilt praegu põllumajandustooteid ja toiduaineid, siis Eesti elusloomade vastu on Venemaal huvi, kuid sealne nõue on, et loomad peavad enne transportimist olema kuu aega eraldi peetud ning Venemaa veterinaaridel peab olema võimalus neid pidevalt jälgida. Kui kogumiskes-kus valmis, on see võimalus olemas.

Euroopa Liidu liikmesriikidesse müüdud loomad võib saata otse eksporti, kui kogu koorem on ühest farmist, kuid muul juhul tuleb ka need komplekteerida kogu-miskeskuses. Sinna saab esialgu tuua ka need põllumajandusloomad, mida Eestisse imporditakse.

Loomade kogumiskeskuse jaoks käidi vaatamas mitmeid vanu lautasid Eestimaa erinevais paigus. Kehra kasuks otsustati Tanel-Taavi Bulitko sõnul mitmel põhjusel: „Üks pluss on see, et siin ei ole loomapidajaid väga lähedal. Kuna keskusest lähevad loomad välja teistesse riikidesse, ei tohi siin olla mingisugust nakkusohtu.“

Oluliseks peeti ka Tallinna lähedust - lennujaam on umbes pooletunnise autosõidu kaugusel ning ligidal on ka Muuga sadam, kus on ööpäevaringne tollivõimalus. Välismaised ostjad, kes tulevad Eestisse ning sõidavad siin ringi mööda farme näiteks Lõuna-Eestis, saartel ja Läänemaal, saavad ostetud loomad koguda Kehrasse.

„Vaatasime ringi veel Kuusalu, Jõelähtme ja Rae vallas, kuid seal polnud selliseid kohti. Siin olid 1986. aastal ehitatud laudad jäänud tühjaks ning omanik oli pannud need müüki,“ ütleb ETKÜ juhatuse esimees. Kaaluti ka võimalust ehitada loomade kogumiskeskuse jaoks uued laudad. Kuid betoonist lautasid, nagu ehitati nõuka-ajal, tema kinnitusel tänapäeval enam ei tehta, piimafarmid, mis praegu ehitatakse, on kerged ja külmad. Kuna kogumiskeskuses on loomad ajutiselt ning võib juhtuda perioode, kus seal on loomi vähe või pole üldse, on oluline, et laut peaks sooja. Seetõttu otsustati ära kasutada endisaegseid kapitaalseid ehitisi. Soojapidavuse pärast saavad laudad ette ka pakettaknad, mida põl-lumajandushoonetele üldiselt ei panda.

Loe veel

Kogumiskeskust ehitab OÜ Agorek. Lauta tulevad boksid, ühes boksis 7 looma. On ka fiksaatorid, mis võimaldavad panna looma kinni, kui on vaja teda näiteks kraadida. Ühest otsast tulevad loomad sisse, teisest viiakse traktoriga sõnnik välja. Lautade ette tulevad söödahoidlad - kuna ETKÜl ei ole lautade juures maad, on kavas sööt osta ümbruskonna põllumajandusettevõtjatelt.

Kahest söödahoidlaga 300kohalisest laudast rekonstrueeritakse esialgu üks. Kuu lõpus peaks selguma, kas ETKÜ saab kogumiskeskuse rajamiseks PRIAst toetust. Kui otsus on positiivne, alustatakse ka teise lauda rekonstrueerimist. Kui toetust ei saada, on kavas esitada uus taotlus investeerin-gumeetme järgmisse vooru novembris.

„Kuna meie ühistu on üle-eestiline, on sellest keskusest kasu kogu Eesti loomakasvatajatele,“ märgib Tanel-Taavi Bulitko. Ta kinnitab, et tootjad ootavad keskuse valmimist pikisilmi: „Lihaveiseid on kodus väga raske uurida, nad on ju sellised looduslapsed, et tihti polegi nende jaoks lautasid ning neid ei ole võimalik kusagil fikseerida. Aga et näiteks Türki müüa, tuleb loomi vaktsineerida ja võtta neilt vereproovid.“

Üle-eestilise ühistu juht jutustab - temaga võttis ühendust üks Kolgaküla lihaveisekasvataja ning rõõmustas, et kogumiskeskus tuleb nii lähedale: „Ja legendaarne lihaveisekasvatajate pioneer Eestis, 76aastane Leino Vessart, ütles, et tal on väga hea meel, kuna tema silmad on selle asja nüüd ära näinud.“

Ka neil loomatootjail, kes ühistusse ei kuulu, kuid soovivad loomi eksportida, on edaspidi võimalus kogumiskeskust rentida. Peale selle on tulevikus plaan teha sinna ka oksjonikeskus: „Väga palju lihaveiseid müüakse oksjonikorras: loomad on kokku kogutud, veterinaarselt uuritud, ostjad tulevad kohale ja saavad ise valida.“

Prognooside kohaselt võiks kogumiskeskusest hakata läbi käima 5000-6000 looma aastas, tööd peaks kogumiskeskus hakkama esialgu pakkuma viiele inimesele.

Allikas: Sõnumitooja, 21. oktoober 2015

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare