Kelmuste ja röövide arv on eelmise aastaga võrreldes tunduvalt langenud
Justiitsminister Kristen Michali sõnul on positiivne, et varavastaste kuritegude arv nii palju kukkunud on. „Kui varguste arv on vähenenud 19% ja röövimiste arv 23%, siis kelmusi on selle aasta jooksul registreeritud tervelt 37% vähem.“
Kui 2010. aastal kasvas varguste arv pärast talve kevadkuudel märkimisväärselt, siis käesoleval aasta kõigil neljal kuul on varguste registreerimine olnud stabiilne — kuus on registreeritud ligi 1500 vargust.
Kuritegude arv vähenes enamikes maakondades, suurem oli langus Läänemaal, Tartumaal ja Viljandimaal, aga ka Järvamaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Kuritegude arv kasvas Hiiumaal, Jõgevamaa ning Valgamaal.
„Positiivsena märgiks siin ära selle, et vähemalt praeguse seisuga on pidurdunud kuritegude arvu kasv Ida-Virumaal, kus kuritegevus kasvas 2010. aastal kümnendiku võrra — praegu püsib kuritegude arv seal piirkonnas mullusega samal tasemel,“ ütles Michal.
Teise positiivse trendina tõi minister välja röövimiste arvu jätkuva vähenemise, mis paistis eriti silma Tallinna puhul, kus nende kuritegude registreerimine vähenes 96lt kuriteolt 68ni.
Kasvanud kuriteoliikidest rääkides paistavad justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõuniku Jako Salla sõnul silma võltsitud maksevahendiga seotud kuriteod, mille registreerimiste arv on mullusega võrreldes 76 võrra suurenenud.
„Analoogsete kuritegude arv kasvas ka teistes viimastel aastatel euroalaga liitunud riikides pärast ühisraha kasutuselevõttu — seetõttu oli see oodatav ka meil. Samas pole praegune kasv olnud kuidagi oodatust märkimisväärselt suurem ning Eestit võib endiselt pidada üheks väikseima võltsraha levikuga riigiks Euroopas. Eesti atraktiivsust võltseurodega tegelevatele kuritegelikele gruppidele vähendavad Eesti turu väiksus ning sularaha väike osakaal rahakäibes,“ ütles Salla.
Hiljuti karistusseadustikku lisandunud kuriteoliikidest kasvab endiselt identiteedivarguste arv: kui eelmise aastal nelja kuuga registreeriti 11 sellist juhtumit, siis käesoleval aastal 17.
Salla selgitas, et identiteedivargusena käsitletakse üldjuhul kuritegusid, mil kellegi isikuandmeid kasutatakse tema nõusolekuta ning luuakse sel moel isikust vale ettekujutus.
„Tüüpiline identiteedivargus seisneb näiteks valekonto loomises suhtlus- ja kuulutusteportaalides. Esineb ka juhtumeid, mil teise inimese nimel avaldati intiimteenuse pakkumise kuulutusi. Enamasti on intiimteenuste pakkumise kuulutused suunatud meestele, kurjategijad on selleks kasutanud oma tuttavate naiste identiteeti ilma nende nõusolekuta. Samas püüti mitmel korral pääseda võõra nime all esinedes ka süüteovastutusest või täitemenetluse kohustuse täitmisest,“ ütles nõunik.
2010. aastal mõisteti teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest süüdi esimesed 5 isikut. Kõik süüdimõistetud olid noored eesti rahvusest 19–33-aastased mehed.
Lisaks on 2011. aasta esimese nelja kuuga 7 % võrra suurenenud liikluskuritegude arv, mille taga on politsei poolt tabatud joobes sõidukijuhtide arvu kasv. „Joobes juhtimise puhul tasub meenutada, et alates 2009. aasta suvest ei määra nende juhtumite puhul piiri kuriteo ja väärteo vahel enam korduvus, vaid see, kui raskes joobes oli roolist tabatud inimene. Käesoleva aasta alguses tehtud analüüs näitas, et väljaselgitatud joobes sõidukijuhtidest oli 48% toime pannud väärteo — veres oli alkoholi 0,5–1,49 promilli — ning 52% kuriteo — alkoholi oli vähemalt 1,5 promilli,“ selgitas Salla.
