Kemira GrowHow tõhustab läga laotamise teenust
Tootejuht Jaak Reemann, miks ja millal alustasite läga teemaga?
2000. aastate alguses hakati Eestisse rajama esimesi suuri laudakomplekse, mille juurde ehitati suured vedelsõnniku laguunid vedelsõnniku tarvis. Kogu see ollus tuli ümberkaudsetele põldudele laiali laotada. Kui laguunid said täis, veeti vedelsõnnik traktoritega põllule, mis võttis tohutu aja. Parem tehnoloogia on see, kus traktor on oma laotusseadmetega põllul ja autod veavad sõnniku hoidlast põllu äärde. Just sellise etteveoga hakkasimegi 2006. aastal tegelema.
Võib öelda, et turg lausa nõudis seda?
Jah, see oli uus valdkond. Ka etteveo puhul olid ja on klientide vajadused erinevad. Mõnel laudal on 5000 kantmeetrit läga, Estonia OÜ-l aga ligi 60 000. See on väga suur kogus, mille vedamiseks on vaja eritehnikat. Me soetasime spetsiaalsed pütid ning hakkasime seda teenust klientidele pakkuma. Tegime plaanid isegi väiksemad, kui kujunes tegelik aastamaht. Kui 2006. aastal oli etteveo maht üle 60 000 kantmeetri, siis 2007. aastal juba üle 100 000. 2007. aastal muretsesime autosid juurde, nüüdseks on neid meil neli, kuid me kavatseme etteveo võimsust edaspidi veelgi suurendada. Mullu soetasime ka Stokkeri kaudu laotusseadme Schuitemaker, seega saame pakkuda mitte ainult etteveo teenust, vaid lisaks ka vedelsõnniku laotamist.
Millal on kõige töisemad ajad?
Kõige kiiremad ajad on enne külvi aprillis. Ja ehk ka pärast viljakoristust.
Noil aegadel jääb majanditel oma laotusseadmetest väheks ning nad vajavad kedagi, kes leevendaks hooaegset kõrgendatud nõudlust. Sisuliselt käib laotustöö 1. aprillist 31. oktoobrini. Loomulikult on vahepeal perioode, kui on vähem tööd. See sõltub palju ka ilmast.
Miks ikkagi eelistada teenust tehnika soetamisele?
Asi on lihtne: ei ole mõtet miljoneid magama panna, kui vedelsõnnikutehnikat kasutatakse lühikest aega - investeeringuid tuleb optimeerida. Juba 15 000 kandi puhul tuleks arvestada, kas on kasulik osta masinad vedelsõnniku laotamiseks või tellida teenus. Tavaliselt laotatakse vedelsõnnikut kiirel ajal ning on vaja hoolega mõelda, kas oma majandi meestel on otstarbekas sellega tegelda või on tulusam rakendada neid kusagil mujal. Pealegi napib viimasel ajal firmades töökäsi. Ja veel. Me osutame teenust oma tehnikaga ning vastutame töö eest - seda teevad just sellele spetsialiseerunud, eriväljaõppe saanud inimesed.
Tootejuht Mihkel Salum, kuidas mujal maailmas vedelsõnniku vedu ja laotamine korraldatud on?
Eks meil ole oma arenguteel natuke eeskujuks Euroopas praktiseeritav tava, et suures osas tegeleb vedelsõnniku valdkonnaga just teenusefirma. Seal pakutakse klientidele täistehnoloogiat - laguunist väljapumpamisest kuni selleni, et vedelsõnnik on kliendi poolt soovitud normiga põllule laotatud. Meie oleme seni vedanud ja laotanud, pealepumpamise-segamise seadmeid pole me veel soetanud. Eelkõige tegeleme laotamise tehnoloogia parandamisega. Kui siiani laotasime ainult lohisvoolikuga, siis suvest tahame pakkuda ka efektiivsemaid laotussüsteeme.
Varem oli vedelsõnnik probleem, nüüd nähakse selles kasu?
Jah, varem mõeldi eeskätt sellele, kuidas laguunid tülikast lägast tühjaks saada. Kuid praegu on mineraalväetis 75-100% kallim kui mullu samal ajal ning vedelsõnnikus nähakse pigem võimalust ja kasu paremaks majandamiseks. Vedelsõnnikust on saanud viljeluse üks lahutamatu, positiivne osa - nüüd mõeldakse juba ka vedelsõnniku kvaliteedile ning sellele, et põld ja taimed selle maksimaalselt omastaksid.
Miks otsustasite veel enne jaanipäeva soetada maailma tipptasemel lägakäitlemise masina?
Claas Xerion Saddletraci masina ostu mõte taandub kahele asjaolule. Üks on see, et Eesti põllumees peab minema sarnaselt lääne põllumehega üle läga ökonoomsele kasutusele. See tähendab, et lägast tehakse kõigepealt proov ning uuritakse, mida see sisaldab: kui palju toiteelemente, mikroelemente jne. Vastavalt sellele peab ta läga võtma väetuskavasse, vaadates, mis kultuuridele missuguste normidega ja mis ajal laotada.
See on üks pool, teine tähtis tegur on see, et laotuse viisist sõltub väga suurel määral tõhusus. Kui tõesti lohisvoolikutega laotamise variandi puhul lendub 90% ammooniumlämmastikust, kuid mulda viimisel kaob ainult 10-20%, siis see vahe on nii suur, et ökonoomiline pool peaks olema kõikidele selge.
See Claas Xerion koos Zunhammeri erinevate laotusseadmetega võimaldavad teha tööd täpselt (soovitud väetusnormid), tootlikkus on suur, põllu tallamine on tänu spetsiaalsetele rehvidele ja nn koerakäigule minimaalne ning kasutatavad laotusseadmed just sellised, mis tagavad vedelsõnniku kui väetise parima efektiivsuse.
Kokkuvõtteks arvame, et selle uue masina töö peaks vastama klientide kõrgetele nõudmistele läga laotamise tehnoloogia osas.
Kui palju sellise masinaga tehtav teenus maksma läheb?
Olulise osa teenustööde hinnast moodustab viimasel ajal kiiresti tõusev kütte hind ning siin ma mingit numbrit välja öelda ei taha. Teenustöö tasu ei tõuse oluliselt, aga ma arvan, et Claas Xerioniga on vedelsõnniku laotamine kasulikum just kliendile, kui me võrdleme uut pakutavat tehnoloogiat seni kasutatava, peamiselt lohisvoolikuga laotamise süsteemiga.
Uus masin annab mitu lisaväärtust: vedelsõnniku kamarasse viimise seadme (ZunDrill) kasutamisel on võimalik väetada rohumaid esimese niite järgselt nii, et läga viiakse otse kamarasse ning see ei kahjusta hilisemat silo kvaliteeti.
Teine laotusseade, ketastega muldaviimise seade (ZunDisk) teeb põllu ketaskobestitega ka "mustaks" ning see saab ilma lisakulutusteta külvivalmis. Kolmandaks lisaväärtuseks pean juba eespool nimetatud põldude tallamise vähenemist, võrreldes seni kasutatava tehnikaga.
