Kes koristab põllult saagi, kui omanik keset aastat muutub?
“Kasutasime aastaid kaht riigimaa siilu, kokku 6,2 hektarit, mis olid kinnistutena meie põllumassiivi sees. Tänavu mai viimastel päevadel pani riik mõlemad tükid müüki ja neile tekkis uus omanik. Nüüd ei teagi, kas ja millistel tingimustel temaga kokkuleppele saame, et mahapandud kartul ja kapsas sügisel ära koristada,” on ASi Sagro juht Kalle Reiter murelik.
Lepinguid riigi maa kasutamiseks Sagrol polnud. “Juba 2004. aastal soovisin maade kasutamist seadustada, aga maa-amet soovitas jälgida enampakkumise teadaandeid. Mõtlesin, et riik on õnnelik, et keegi tema niisama seisvat maad harib,” ei osanud Reiter lepingute puudumises probleemi näha.
Ametnike väitel aga pole selline teguviis teisi põllumehi silmas pidades õige, kuna need, kes sõlmivad riigiga ettenähtud korras lepingud, tasuvad maa kasutamise eest nii renti kui maamaksu.
Kevadisel oksjonil, kus kõnealused tükid rendi enampakkumisele pandi, AS Sagro ei osalenud. “Maa hind neil oksjonitel on liiga kõrge. Läinud sügisel osalesin rendioksjonil, kus jäin ilma ligi 40 hektarist, sest hinnaks kujunes 77 eurot hektar. See maa on tänaseni harimata,” ütleb Reiter.
Sagro tegutseb Tallinna ümbruses, kus juba alghinnadki on üsna soolased, rendi puhul ligikaudu 60 eurot/ha ja müügi puhul 4500−7500 eurot/ha.
Kuid laest need ei teki. Seaduse kohaselt võib riigivara müüa üksnes kohalikule keskmisele hinnale vastava tasu eest. Enampakkumisele pandud riigimaa müügi alghinnad kujundatakse maa-ameti andmebaasis registreeritud sarnaste maatükkidega tehtud tehingute alusel.
