Teisele kohale jääb inimene. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel tapeti teiste inimeste poolt 2011. aastal 573 000 liigikaaslast. See number hõlmab endas nii tapmiste ohvreid kui ka sõdades ja terrorismirünnakutes hukkunuid.

Kolmandale kohale jäävad maod,  edasi tulevad marutaudi põdevad koerad ja unitõbe levitavad tsetsekärbsed.

Verd imevad sääsed kuuluvad kõik kahetiivaliste (Diptera) seltsi pistesääsklaste (Culicidae) sugukonda. Kui kahetiivalisi kokku on seni maailmas kirjeldatud 125 000 liiki, siis pistesääski on teada pisut rohkem kui 2000 liiki. Suhtelisele liiginappusele vaatamata on pistesääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, kirjutab Urmas Tartes Eesti Looduses.

Haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes – nagu näiteks troopilistes piirkondades hallasääskedega leviv malaaria ja kollapalavik. Veel võivad sääsed leviatad dengue palavikku, kollapalavikku ja entsefaliiti.